4.5. Piiriüleste gaasivoogude ülekanne

4.5. Piiriüleste gaasivoogude ülekanne

Maagaasi siseturu väljakujundamiseks tuleb saavutada piisav gaasivõrkude piiriülese ühendusvõimsuse tase ja edendada turgude integreerimist. Tugevdamaks konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. GTM kohaselt tuleb selle saavutamiseks anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Seejuures ei tohi tariifid sõltuda marsruudist. Joonisel 23 kujutatud Eesti gaasisüsteemi sisse- ja väljavoolupunktid.

 

Joonis 22 Eesti gaasisüsteemi sisse- ja väljavoolupunktid

Joonis 23 Eesti gaasisüsteemi sisse- ja väljavoolupunktid

 

Maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimusi ja võimsuse jaotamise põhimõtteid käsitlevad nii määrus 715/2009 kui ka CAM. Kui esimene on Eestile vastavalt maagaasiseadusele kohalduv, siis CAM rakendub alles peale erandi lõppemist.

4.5.1. Määrus 715/2009

4.5.1. Määrus 715/2009

Määruse 715/2009 kohaselt on ülekandesüsteemi halduri kohustus:

  • tagada, et nende pakutavad teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad;
  • võimaldada nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele;
  • pakkuda võrgu kasutajatele nii pika- (vähemalt aasta) kui ka lühiajalisi (alla aasta, aga eelkõige järgmise päeva) teenuseid.

Kindel võimsus on ülekandesüsteemi halduri poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi ülekandevõimsus. Süsteemihaldur võib kindlat võimsust piirata või katkestada sellest 42 päeva ette teatades või Force Majore olukorras. MGS § 17 lg 7 kohaselt ei hüvita süsteemihaldur eeltoodud piiramisest või katkestamisest turuosalisele tekkinud kulutusi. Katkestatav võimsus tähendab, et ülekandesüsteemi haldur võib katkestada ülekandelepingus sätestatud tingimustel võimsuse kasutamist.

Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad ülekoormusega tegelemise mittediskrimineeriva ja läbipaistva korra, mis tagab et:

  • lepingutega ülekoormamise korral pakub ülekandesüsteemi haldur esmasel turul kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel. Katkestatav võimsus tähendab, et ülekandesüsteemi haldur võib katkestada ülekandelepingus sätestatud tingimustel võimsuse kasutamist.
  • võrgu kasutajatel on soovi korral võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida.

Olgu veel öeldud, et ülekandesüsteemi haldurid on kohustatud enne eelnimetatud korra väljatöötamist konsulteerima ka võrgu kasutajatega ja lepivad selle kokku reguleeriva asutusega. Kusjuures lepingulise ülekoormuse sätteid võidakse kohaldada ka kolmandate riikide sisenemis- ja väljumispunktide suhtes, kui asjaomase riigi reguleeriv asutus niimoodi otsustab.

4.5.2. CAM võrgueeskiri

4.5.2. CAM võrgueeskiri

CAM võrgueeskirjas (määrus 984/2013) kirjeldatud süsteemi eesmärgiks on tagada kõigi osapoolte võrdne turupõhine ligipääs ülekandesüsteemile ning vältida lepingulise ülekoormuse teket, mis põhjustaks ülekandesüsteemi ebaefektiivset kasutamist. Samas on nimetatud süsteemi ülalpidamine üsna kallis ja ajamahukas kõigile osapooltele.

CAM reguleerib gaasi ülekandesüsteemide standardiseeritud võimsuse jaotamise mehhanisme Euroopa Liidu siseste asjakohaste ühenduspunktide jaoks ning pakutavaid ja jaotatavaid piiriüleseid standardvõimsustooteid, sisaldades nii üldiseid kaubanduseeskirju kui ka võimsuse jaotamise mehhanismidega seotud tehnilisi eeskirju. Võimsust tuleb pakkuda vähemalt igas ülakandesüsteemi (tsooni) sisenevas ja sealt väljuvas asjaomases punktis. Täpselt on ära määratud milliseid tooteid ja millal tuleb oksjonile panna, ning kuidas tuleb oksjon läbi viia. Iga standardvõimsustoote suhtes rakendatakse eraldi jaotamisalgoritmi ja käsitletakse üksteisest sõltumatult. Standardvõimsustooted on toodud tabelis 7.

Tabel 7 Standardvõimsustoodete kirjeldused

Tabel 7 Standardvõimsustoodete kirjeldused

Siinkohal selgitame, kuidas toimuvad erinevad oksjoni algoritmid:

  • Pikeneva lõpuga enampakkumised võimaldavad võrgukasutajatel esitada pakkumise kogusele, arvestades järgnevates pakkumisvoorudes tõusva hinnaga ning alustada baashinnast P0. Esimese pakkumisvooru, millega seotud hind võrdub baashinnaga P0, kestus on kolm tundi. Järgnevate pakkumisvoorude kestus on üks tund. Ajavahemik pakkumisvoorude vahel on üks tund. Suur hinnasamm ja väike hinnasamm määratletakse iga ühenduspunkti ja standardvõimsustoote kohta ning avaldatakse enne asjakohast enampakkumist. Kui leiab aset esimese korra alamüük, alandatakse hinda ja avatakse järgmine pakkumisvoor. Järgmises pakkumisvoorus on hind võrdne esimese korra alamüügile eelnenud pakkumisvoorus kohaldatud hinnaga, millele lisandub väike hinnasamm. Kui pikeneva lõpuga enampakkumine ei ole lõppenud ajaks, mil algab (vastavalt enampakkumiskalendrile) järgmine, sama ajavahemikku hõlmava võimsuse enampakkumine, siis esimene enampakkumine lõpeb ja võimsust ei jaotata. Võimsust pakutakse järgmisel asjaomasel enampakkumisel.
  • Ühtse hinna enampakkumisel on üks pakkumisvoor, milles võrgukasutajad esitavad pakkumise nii hinnale kui ka kogusele. Konkreetse enampakkumise pakkumisvooru käigus võivad võrgukasutajad esitada kuni kümme pakkumist. Iga pakkumist käsitletakse teistest pakkumistest sõltumatult. Pärast pakkumisvooru lõppemist ei saa ülejäänud pakkumisi muuta ega tagasi võtta. Enampakkumishind määratletakse kui madalaima eduka pakkumise hind, juhul kui nõudlus ületab pakkumise baashinna juures ( marginal pricing). Kõikidel muudel juhtudel on enampakkumishind võrdne baashinnaga.

Kõrvutiasuvate piirkondade süsteemihaldurid pakuvad ühiselt kogu kindla võimsuse ühendvõimsusena mõlemal pool ühenduspunkti olemasoleva kindla võimsuse ulatuses ühtse jaotamismenetluse kaudu. Kui mis tahes ajavahemikus on ühel pool ühenduspunkti rohkem kindlat võimsust kui teisel pool, siis võib süsteemihaldur, kellel on rohkem kindlat võimsust, pakkuda võrgukasutajatele lisavõimsust eraldatud tootena kooskõlas enampakkumiskalendriga ja varasemalt kokkulepitud tingimustel.

CAM annab ka teise võimaluse võimsuste jaotamiseks. Nimelt lisaks eeltoodule võib regulaatori otsusel implicit oksjoni kasutamisel eeltoodud otseste oksjonite süsteemi mitte rakendada. Implicit oksjoni korral kaubeldakse naabersüsteemi virtuaalsete kauplemispunktide vahel kaudseid oksjoneid kasutades. See tähendab, et sõlmides börsil gaasiostu/müügi tehingu sisaldub selle hinnas ka gaasi ülekanne teise kauplemispunkti. Gaasi tegeliku transportimise kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga vastava lepingu sõlminud turuoperaator või börs.

Implicit oksjoni kasutamine on mõistlik olukorras, kus süsteemis ja kauplemispunktide vahel ei esine tavaolukorras ei lepingulist ega füüsilist ülekoormust. Kui turgude vaheline kauplemine käib osaliselt (näiteks järgmise päeva toodetega) implicit oksjoni vahendusel, võib pikaajalist võimsust jagada näiteks first-come-first-served või pro-rata põhimõttel.

4.5.3. Euroopa ülekandevõimsuse jaotamise platvormid

4.5.3. Euroopa ülekandevõimsuse jaotamise platvormid

Lisaks eeltoodule sätestab CAM, et võimsust pakutakse ühe või piiratud arvu ühiste veebipõhiste reserveerimisplatvormide abil, mida süsteemihaldur haldab ise või tellides seda kolmandalt osapoolelt. Mistahes ühenduspunkti või kauplemispunkti võimsust on lubatud pakkuda ainult ühe reserveerimisplatvormi kaudu. Nimetatud platvorm peab pakkuma turuosalistele võimaluse järelkaubanduseks, kuid lisaks sellel pakuvad paljud platvormid ka lisateenuseid, mis eelkõige on seotud bilansihaldusega.

Euroopas tegutseb 2016. aasta lõpu seisuga kolm sellist platvormi: PRISMA European Capacity Platform, GSA Platform ja Regional Booking Platform (RBP), mille tegutsemispiirkonnad ja pakutavad teenused on toodud joonisel 24. *

Joonis 23 Ülekandevõimsuse jaotamise platvormid Euroopas

Joonis 24 Ülekandevõimsuse jaotamise platvormid Euroopas

4.5.4. Ülekandevõimsuse jaotamine Eestis ja naaberriikides

4.5.4. Ülekandevõimsuse jaotamine Eestis ja naaberriikides

Vastavalt maagaasiseadusele on Eestis süsteemihalduri kohustuseks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite ja võimsustega kauplemise kohta. Seejuures peab võrguettevõtja Konkurentsiametile esitama tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat.

Eesti gaasisüsteemi haldur Elering lõpetas 19. detsembril 2015 avaliku konsultatsiooni „Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks“ kavandi üle ning esitas avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal täiendatud metoodika ülevaatamiseks Konkurentsiametile. Peale Konkurentsiameti muudatusettepanekute sisseviimist leppisid süsteemihaldur ja Konkurentsiamet kokku metoodika lõplikus tekstis, mida Elering rakendab alates 1. oktoobrist 2016. a.

Alates 1. juulist 2017.a. hakkas kehtima metoodika täiendatud versioon, kuhu lisati kaudse võimsuse (implicit) jaotamise põhimõtted ja teised täiendused. Alates 1. juulist 2018.a. aga asendas metoodika Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Gaasi ülepiirilise ülekandeteenuse tüüptingimused“, kusjuures metoodika alusel sõlmitud ülekandevõimsuse jaotamise lepingud  jäid kehtima ja neile kohanduvad käesolevad tüüptingimused. 2018. aasta 1. juuli  seisuga on vastava lepingu Eleringiga sõlminud kaheksa turuosalist.

Tüüptingimusi rakendatakse kõigis Eesti gaasisüsteemi asjaomastes punktides sh 3ndate riikide piiril. Ülekandevõimsuse reserveerimiseks asjaomastes sisend–väljund punktides peab turuosalisel olema süsteemihalduriga sõlmitud maagaasi ülekandevõimsuste jaotamise või transiidi leping. Turuosalistele pakutakse ühe-aastast, kvartaalset, kuis, järgmise päeva ja päevasisest võimsust ning jaotamine toimub pro-rata põhimõttel.

Ühe aastase võimsusena (perioodiks 1. okt kuni 30. sept.) jaotab süsteemihaldur kuni 60% aasta planeeritavast madalaimast tehnilisest ülekandevõimsusest normaaltalitusel. See on mõeldud turuosalistele, kes soovivad ülekanderiske vähendada pikema-ajaliselt ette. Aastatootest kasutatavamad aga on kvartaalne ja kuine toode, mille pakkumine lisandus alles metoodika täiendatud versioonis 2017.a. Kuna Eesti gaasisüsteemi asjaomastes punktides ülekoormust tavaliselt ei esine, siis on tüüptingimuste alusel võimsust  järgmiseks päevaks võimalik reserveerida bilansiplaani esitamisega või päevasiseselt bilansiplaani uuendamisega.ning lisaks gaasitarne nominatsioonile esitatakse samaaegselt ka võimsuse reserveerimise avaldus. Nii saab turuosaline alati vajaliku koguse ülekandevõimsust.

Kui mingil põhjusel peaks siiski süsteemi tekkima ülekoormus, on tüüptingimustes nähtud ette erinevad võimalused selle lahendamiseks. Lepingulise ülekoormuse korral pakub süsteemihaldur järgmise-päeva ja päevasiseses ajaraamis ka katkestatavat võimsust. Samuti on võimalik turuosalistel kaubelda võimsusega järelturul ning ostetud võimsust süsteemihaldurile tagastada.

Reserveeritud võimsuse mittekasutamise korral toimub päev-ette ajaraamis automaatne varasemalt broneeritud võimsuse süsteemihaldurile tagastamine ning kuna Eestis ei ole ülekandevõimsusele kehtestatud hinda, siis tüüptingimuste alusel on võimalik rakendada alakasutustasu süsteemihaldurile tagastatud võimsuse ulatuses, mida süsteemihaldur ei ole suutnud teistele turuosalistele ümber jaotada. Tuleb tähele panna, et ümberjaotamine saab teoks vaid juhul, kui kogu vaba võimsus on ära kasutatud ehk turul on võimsust puudu. 1. juuli 2018. aasta seisuga ei ole süsteemihaldur alakasutustasu veel rakendanud.Kui ilmneb, et turuosaline teadlikult ja süstemaatiliselt tekitab kunstlikku lepingulist ülekoormust, on süsteemihalduril Konkurentsiameti nõudel õigus ka kogu järgnevateks perioodideks pikaajaliselt reserveeritud võimsus tagasi võtta ja nõuda turuosaliselt alakasutustasu maksmist kogu äravõetud võimsuse ulatuses.

Elering on loomas veebipõhist rakendust, mille vahendusel on turuosalisel  kõiki eelnevalt kirjeldatud protsesse lihtsam hallata. Esitada oma võimsuse reserveerimisega seotud avaldusi ja bilansiplaane. Rakendus sisaldab nii elektri- kui ka gaasisüsteemi bilansiplaane, mis võimaldab turuosalisel kogu oma portfelli hallata ühest kohast ning samas saada tagasisidet Eleringilt. Väga olulise aspektina tooks välja, et rakendus võimaldab nii käsitsi andmete sisestust kui ka masinliidestust, mis tagab võrdsed võimalused nii suurtele kui ka väikestele alles turule sisenevatele turosalistele.

Balti riikide gaasisüsteemihaldurid Amber Grid Leedust, Conexus Baltic Grid Lätist ja Elering sõlmisid 2016. aasta jaanuaris leppe ühtse implicit ehk kaudse võimsuse jaotamise mudeli rakendamiseks gaasi ülekandevõimsuse jaotamisel Balti riikide omavahelistel piiridel. Võimsuste kaudse jaotamise meetodi korral saab börsil kaubelda naabersüsteemi virtuaalse kauplemispunktiga, sõlmides koos gaasi ostu-müügitehinguga automaatselt tehingu ka gaasi ülekandmiseks. Gaasi tegeliku transpordi kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga lepingu sõlminud börs. Sel viisil oleksid gaasiturud vaba ülekandevõimsuse ulatuses omavahel ühendatud.

See eeldas, et börsi poolt tuli luua virtuaalne kauplemispunkt ka Eesti ja Läti bilansipiirkonna joaks (Leedus juba tegutses üks gaasibörs, kes osutus kolme Balti süsteemihalduri ühishanke tulemusel teenusepakkujaks olles hankel ainus osaleja). Võimsuse kaudse jaotamise mudel ja Eesti gaasibörsi virtuaalne kauplemispunkt alustas tööd  2017. aasta 1. juulil suvel, kus esmalthakati implicit meetodil kauplema vaid järgmise-päeva toodetega. Täpselt aasta hiljem 2018. aasta 1. juulil lisandusid päevasisesed tooted.

Olgu veel öeldud, et süsteemihaldurid jätkavad võimsuse pakkumist tarnete tegemiseks Balti riikide vahel ka kahepoolsete lepingute alusel.  Tulevikus, kui luuakse ühtne Balti-Soome ühine sisend-väljund süsteem (vt ka peatükk 4.3.1 BASREC uuring) tekib kogu piirkonna peale üks ühine virtuaalne kauplemispunkt ja riikidevahelist võimsust enam jaotada (sh kaudsel meetodil) ei ole vaja. Sellisel juhul tekivad asjaomased sisend-väljund punktid ühtse tsooni piiridele Venemaa, Valgevene ja Poolaga.