Määruse 715/2009 (ingliskeelne lühend CMP) kohaselt on ülekandesüsteemi halduri kohustus:

• tagada, et nende pakutavad teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad;
• võimaldada nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele;
• pakkuda võrgu kasutajatele nii pika- (vähemalt aasta) kui ka lühiajalisi (alla aasta, aga eelkõige järgmise päeva) teenuseid.

Kindel võimsus on ülekandesüsteemi halduri poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi ülekandevõimsus. Süsteemihaldur võib kindlat võimsust piirata või katkestada sellest 42 päeva ette teatades või Force Majore olukorras. MGS § 17 lg 7 kohaselt ei hüvita süsteemihaldur eeltoodud piiramisest või katkestamisest turuosalisele tekkinud kulutusi. Katkestatav võimsus tähendab, et ülekandesüsteemi haldur võib katkestada ülekandelepingus sätestatud tingimustel võimsuse kasutamist.

Ülekandesüsteemi haldurid rakendavad ja avaldavad ülekoormusega tegelemise mittediskrimineeriva ja läbipaistva korra, mis tagab, et:

• lepingutega ülekoormamise korral pakub ülekandesüsteemi haldur esmasel turul kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel. Katkestatav võimsus tähendab, et ülekandesüsteemi haldur võib katkestada ülekandelepingus sätestatud tingimustel võimsuse kasutamist.
• võrgu kasutajatel on soovi korral võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida.

Olgu veel öeldud, et ülekandesüsteemi haldurid on kohustatud enne eelnimetatud korra väljatöötamist konsulteerima ka võrgu kasutajatega ja lepivad selle kokku reguleeriva asutusega. Kusjuures lepingulise ülekoormuse sätteid võidakse kohaldada ka kolmandate riikide sisenemis- ja väljumispunktide suhtes, kui asjaomase riigi reguleeriv asutus niimoodi otsustab.

CAM võrgueeskirjas (määrus 984/2013) kirjeldatud süsteemi eesmärgiks on tagada kõigi osapoolte võrdne turupõhine ligipääs ülekandesüsteemile ning vältida lepingulise ülekoormuse teket, mis põhjustaks ülekandesüsteemi ebaefektiivset kasutamist. Samas on nimetatud süsteemi ülalpidamine üsna kallis ja ajamahukas kõigile osapooltele.

CAM reguleerib gaasi ülekandesüsteemide standardiseeritud võimsuse jaotamise mehhanisme Euroopa Liidu siseste asjakohaste ühenduspunktide jaoks ning pakutavaid ja jaotatavaid piiriüleseid standardvõimsustooteid, sisaldades nii üldiseid kaubanduseeskirju kui ka võimsuse jaotamise mehhanismidega seotud tehnilisi eeskirju. Võimsust tuleb pakkuda vähemalt igas ülekandesüsteemi (tsooni) sisenevas ja sealt väljuvas asjaomases punktis. Täpselt on ära määratud, milliseid tooteid ja millal tuleb oksjonile panna, ning kuidas tuleb oksjon läbi viia. Iga standardvõimsustoote suhtes rakendatakse eraldi jaotamisalgoritmi ja käsitletakse üksteisest sõltumatult. Standardvõimsustooted on toodud tabelis 6.

Tabel 6 Standardvõimsustoodete kirjeldused

Siinkohal selgitame, kuidas toimuvad erinevad oksjoni algoritmid:

• Pikeneva lõpuga enampakkumised võimaldavad võrgukasutajatel esitada pakkumise kogusele, arvestades järgnevates pakkumisvoorudes tõusva hinnaga ning alustada baashinnast P0. Esimese pakkumisvooru, millega seotud hind võrdub baashinnaga P0, kestus on kolm tundi. Järgnevate pakkumisvoorude kestus on üks tund. Ajavahemik pakkumisvoorude vahel on üks tund. Suur hinnasamm ja väike hinnasamm määratletakse iga ühenduspunkti ja standardvõimsustoote kohta ning avaldatakse enne asjakohast enampakkumist. Kui leiab aset esimese korra alamüük, alandatakse hinda ja avatakse järgmine pakkumisvoor. Järgmises pakkumisvoorus on hind võrdne esimese korra alamüügile eelnenud pakkumisvoorus kohaldatud hinnaga, millele lisandub väike hinnasamm. Kui pikeneva lõpuga enampakkumine ei ole lõppenud ajaks, mil algab (vastavalt enampakkumiskalendrile) järgmine, sama ajavahemikku hõlmava võimsuse enampakkumine, siis esimene enampakkumine lõpeb ja võimsust ei jaotata. Võimsust pakutakse järgmisel asjaomasel enampakkumisel.
• Ühtse hinna enampakkumisel on üks pakkumisvoor, milles võrgukasutajad esitavad pakkumise nii hinnale kui ka kogusele. Konkreetse enampakkumise pakkumisvooru käigus võivad võrgukasutajad esitada kuni kümme pakkumist. Iga pakkumist käsitletakse teistest pakkumistest sõltumatult. Pärast pakkumisvooru lõppemist ei saa ülejäänud pakkumisi muuta ega tagasi võtta. Enampakkumishind määratletakse kui madalaima eduka pakkumise hind, juhul kui nõudlus ületab pakkumise baashinna juures (marginal pricing). Kõikidel muudel juhtudel on enampakkumishind võrdne baashinnaga.

Kõrvuti asuvate piirkondade süsteemihaldurid pakuvad ühiselt kogu kindla võimsuse ühendvõimsusena mõlemal pool ühenduspunkti olemasoleva kindla võimsuse ulatuses ühtse jaotamismenetluse kaudu. Kui mis tahes ajavahemikus on ühel pool ühenduspunkti rohkem kindlat võimsust kui teisel pool, siis võib süsteemihaldur, kellel on rohkem kindlat võimsust, pakkuda võrgukasutajatele lisavõimsust eraldatud tootena kooskõlas enampakkumiskalendriga ja varasemalt kokkulepitud tingimustel.

CAM annab ka teise võimaluse võimsuste jaotamiseks. Nimelt lisaks eeltoodule võib regulaatori otsusel implicit oksjoni kasutamisel eeltoodud otseste oksjonite süsteemi mitte rakendada. Implicit oksjoni korral kaubeldakse naabersüsteemi virtuaalsete kauplemispunktide vahel kaudseid oksjoneid kasutades. See tähendab, et sõlmides börsil gaasiostu/müügi tehingu sisaldub selle hinnas ka gaasi ülekanne teise kauplemispunkti. Gaasi tegeliku transportimise kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga vastava lepingu sõlminud turuoperaator või börs.

Implicit oksjoni kasutamine on mõistlik olukorras, kus süsteemis ja kauplemispunktide vahel ei esine tavaolukorras ei lepingulist ega füüsilist ülekoormust. Kui turgudevaheline kauplemine käib osaliselt (näiteks järgmise päeva toodetega) implicit oksjoni vahendusel, võib pikaajalist võimsust jagada näiteks first-come-first-served või prorata põhimõttel. Just nimelt sellist süsteemi rakendab Elering koostöös naabersüsteemihalduritega Soome-Balti turutsoonis.

Lisaks eeltoodule sätestab CAM, et võimsust pakutakse ühe või piiratud arvu ühiste veebipõhiste reserveerimisplatvormide abil, mida süsteemihaldur haldab ise või tellides seda kolmandalt osapoolelt. Mistahes ühenduspunkti või kauplemispunkti võimsust on lubatud pakkuda ainult ühe reserveerimisplatvormi kaudu. Nimetatud platvorm peab pakkuma turuosalistele võimaluse järelkaubanduseks, kuid lisaks sellel pakuvad paljud platvormid ka lisateenuseid, mis eelkõige on seotud bilansihaldusega.

Euroopas tegutseb 2022. aasta lõpu seisuga kolm sellist platvormi: PRISMA European Capacity Platform¹⁴, GSA Platform¹⁵ ja Regional Booking Platform (RBP)¹⁶. Platvormide viimased kehtivad andmed tegutsemispiirkonna ja pakutavad teenuste osas leiate platvormide veebilehelt.

¹⁴https://app.prisma-capacity.eu/platform/#/auctions
¹⁵https://www.gsaplatform.eu/operators?active=true
¹⁶https://ipnew.rbp.eu/Rbp.eu/#/

Vastavalt maagaasiseadusele on Eestis süsteemihalduri kohustuseks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite ja võimsustega kauplemise kohta. Seejuures vastavalt maagaasiseaduse § 22 lg 151 esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat.

Eesti gaasisüsteemi haldur Elering rakendas alates 1. oktoober 2016.a. Konkurentsameti kooskõlastatud „Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks“. Alates 1. juulist 2017.a. hakkas kehtima metoodika täiendatud versioon, kuhu lisati kaudse võimsuse (implicit) jaotamise põhimõtted ja teised täiendused. Alates 1. juulist 2018.a. asendas metoodika Konkurentsiameti kinnitatud „Gaasi ülepiirilise ülekandeteenuse tüüptingimused“, kusjuures metoodika alusel sõlmitud ülekandevõimsuse jaotamise lepingud jäid kehtima.

Eesti-Läti ühise bilansitsooni loomiseks jõustusid 1. jaanuarist 2020.a. “Common Regulations for the Use of Natural Gas Transmission System” (Eesti-Läti ühised võrgureeglid), mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.09.2019 otsusega nr 7-10/2019-007. Eesti-Läti ühistesse võrgureeglitesse on hiljemalt sisse viidud kooskõlastamise läbi teinud muudatused ja kehtiva versiooni reeglitest leiate Eleringi veebilehelt¹⁷.

Eesti-Läti ühiseid võrgureegleid rakendatakse kõigis Eesti ja Läti gaasisüsteemi asjaomastes punktides sh kolmandate riikide piiril. Ülekandevõimsuse reserveerimiseks asjaomastes sisend–väljund punktides peab turuosalisel olema ühe süsteemihalduriga sõlmitud maagaasi ülekandevõrgu kasutamiseleping. Turuosalistele pakutakse ühe-aastast, kvartaalset, kuist, järgmise päeva ja päevasisest võimsust ning jaotamine toimub kaudse (implicit) või pro-rata põhimõttel. Alates ühend-süsteemi loomisest ei ole Karksi sisend-väljund punktis võimsuse broneerimine ja tarnete nomineerimine enam vajalik. Soome- Eesti- Läti ühised sisend/väljund tariifid on leitavad Eleringi veebilehel¹⁸.

Kuna Eesti gaasisüsteemi asjaomastes punktides ülekoormust tavaliselt ei esine, siis on tüüptingimuste alusel võimsust järgmiseks päevaks võimalik reserveerida nominatsiooni esitamisega või päevasiseselt nominatsiooni uuendamisega. Nii saab turuosaline alati vajaliku koguse ülekandevõimsust.

Kui mingil põhjusel peaks siiski süsteemi tekkima ülekoormus, on tüüptingimustes nähtud ette erinevad võimalused selle lahendamiseks. Lepingulise ülekoormuse korral pakub süsteemihaldur järgmise-päeva ja päevasiseses ajaraamis ka katkestatavat võimsust. Samuti on võimalik turuosalistel kaubelda võimsusega järelturul ning ostetud võimsust süsteemihaldurile tagastada.

Elering koostöös Läti süsteemihalduriga Conexus on loonud veebipõhise rakenduse Gas Common Zone Platform¹⁹, mille vahendusel on turuosalisel kõiki eelnevalt kirjeldatud protsesse lihtsam hallata.

Balti riikide gaasisüsteemihaldurid Amber Grid Leedust, Conexus Baltic Grid Lätist, Gasgrid Finland Soomest ja Elering kasutavad osale gaasi ülekandevõimsusest implicit ehk kaudse võimsuse jaotamise mudelit Soome-Balti riikide omavahelistel piiridel. Võimsuse kaudse jaotamise mudel ja Eesti gaasibörsi virtuaalne kauplemispunkt alustas tööd 2017. aasta suvel, kus esmalt hakati implicit meetodil kauplema vaid järgmise-päeva toodetega. Täpselt aasta hiljem 2018. aasta 1. juulil lisandusid päevasisesed tooted. Ühtse Eesti-Läti bilansitsooni loomisega 2020. aasta alguses ühendati ka Eesti-Läti virtuaalsed kauplemispunktid.

Võimsuste kaudse jaotamise meetodi korral saab börsil kaubelda naabersüsteemi virtuaalse kauplemispunktiga, sõlmides koos gaasi ostu-müügitehinguga automaatselt tehingu ka gaasi ülekandmiseks. Gaasi tegeliku transpordi kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga lepingu sõlminud börs. Olgu veel öeldud, et süsteemihaldurid jätkavad võimsuse pakkumist tarnete tegemiseks Balti riikide vahel ka kahepoolsete lepingute alusel.

¹⁷https://elering.ee/ulepiiriline-gaasikaubandus
¹⁸https://elering.ee/vorguteenus-0
¹⁹https://platform.conexus.lv/sign-in