Liigu edasi põhisisu juurde

Kauplemist Eesti gaasuturul reguleerivad järgmised lepingud:

Võrguga liitumise lepingu sõlmimine - Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava paigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu, mille alusel määratakse kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp, liitumistasu suurus ja lepingu täitmise (liitumise) tähtaeg.

Võrguteenuse osutamise leping (võrguleping) - Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping). Võrgulepingu tüüptingimused peavad võrguettevõtjal olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga ja avaldatud võrguettevõtja veebilehel. Kui turuosalisel ( tarbija/tootja) ei ole liitumispunkti kohta kehtivat võrgulepingut, loetakse võrguühendus katkestatuks ning klient gaasi tarbida ei saa.

Avatud tarne leping - Iga turuosaline peab sõlmima ühe müüjaga (avatud tarnijaga) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne ( avatud tarne leping). Avatud tarne tähendab müüja poolt turuosalisele kogu vajaliku gaasikoguse müümist või turuosalisele tema bilansi tagamiseks bilansiperioodil puudu jääva gaasikoguse müümist või temalt bilansiperioodil ülejääva gaasikoguse ostmist. Gaasi tarbija ja tootja saavad sõlmida avatud tarne lepingu kehtiva võrgulepingu alusel (mõõtepunktide lõikes). Võrguettevõtja kui turuosaline ning avatud tarnija kui turuosaline peavad sõlmima ühe avatud tarnijaga lepingu kogu oma tegevuspiirkonna kohta.

Määratud tarne leping - Määratud tarne on enne bilansiperioodi algust kokkulepitud tarnitava gaasi kogus. Määratud tarne lepingut omavad reeglina suurtarbijad, kelle tarbimiskogus on ette planeeritav. Samuti on määratud tarne leping igasugune mitme portfelli vaheline gaasikaubanduse leping, sh ka piiriülene tarne ja gaasibörsilt kaubandus. Siinjuures:

  • Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal.
  • Iga avatud tarnija, sh bilansihaldur, määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.
  • Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad piiriüleste asjaomaste punktide kaudu.

Bilansileping – Süsteemihalduri ja bilansihalduri vaheline avatud tarne leping, mille tüüptingimused kinnitab Konkurentsiamet ning need on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi bilansigaasi ost ja müük). Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Kuidas kõik ülaltoodud lepingud on kajastatud bilansivastutuse ahelas, on toodud välja punktis 6.1.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg