Liigu edasi põhisisu juurde

Eestis alustati biometaani tootmist 2018. aasta aprillis. Esimesena alustas biometaani tootmist Kundas Lääne-Viru maakonnas asuv Rohegaas OÜ, kes toodab biometaani reoveesettest. 2018. juulis alustas tootmist ka teine tootja Biometaan OÜ, kes toodab biometaani sõnnikust ja biomassist Koksveres Viljandi maakonnas. Kui aprillis 2018 oli Eestis toodetud biometaani kogus veel 353 MWh, siis maikuus ulatus vastav näitaja juba 2642 ning juunis 5087 MWh-ni. 2018. aasta II kvartalis toodeti Eestis kokku 8082 MWh biometaani, millest 7941 MWh toodeti reoveesettest ja 141 MWh loomsest sõnnikust ja biomassist. Kogu 2018 II kvartalis toodetud biometaan tarbiti ära transpordisektoris autokütusena.

Eesti riigi eesmärk on kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest 3% (36 miljonit m3) on plaanis katta biometaaniga33 Eesti Arengufond on hinnanud biometaani potentsiaalset aastast tootmiskogust Eestis 450 miljoni Nm3-le34 Kõige suurema potentsiaaliga ressursiks on rohtne biomass põllumajandusmaadelt ja põllumajandustootmise jäägid, aga ka tööstusprotsesside jäätmed. Vähesema potentsiaaliga on prügilagaas ja muud jäätmed nagu reoveesetted ja biojäätmed. Biometaani potentsiaal toormeliikide kaupa on toodud joonisel 34.


 

Joonis%2034%20Biometaani%20potentsiaal%20toormeliikide%20kaupa.PNG

Joonis 34 Biometaani potentsiaal toormeliikide kaupa

 

Biometaani lõpphind erineb märkimisväärselt olenevalt sellest, millist toorainet on kasutatud. Kõige odavama lõpphinnaga biometaani saab toota prügila ja munitsipaaljäätmetest ning seejärel reoveest ja orgaanilistest tööstusjäätmetest. Kõige kallim aga on toota biometaani põllumajandustootmise jääkidest ja biomassist põllumajandusmaadelt.

Kuigi biomassi rikkaid põllu-ja rohumaid on Eesti palju, siis on need tihti pindalalt väikesed ja paiknevad hajutatult, mis tähendab, et ressursi kokku kogumine ja transport võib olla kulukas ning majanduslikult tasuv biometaani kogus tegelikult väiksem kui esialgu hinnatud. Sellegipoolest on Eestis piisavalt ressursse, et toota aastaks 2020 vähemalt 36 miljonit Nm3 biometaani aastas, mis kataks ära ligi 3% kütuse kogutarbimisest Eestis.

Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku 8,5 TWh ulatuses, millest 67% moodustab diislikütus ja 33% bensiin. Elektri, LPG, CNG ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on seni olnud marginaalne. Eesti on eesmärgi täitmiseks võtnud suuna välja arendada kohalikul toormel põhineva biometaani tootmise ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna.35

Lisaks sellele, et biometaani kasutamine mootorikütusena vähendab kordades keskkonna saastamist, suurendaks biometaani kasutuselevõtt ühiskonna jõukust ja vähendaks riigi sõltuvust importkütustest avaldades positiivset mõju varustuskindlusele. Eesti Arengufondi andmetel oleks biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on korraldatud efektiivselt. See tähendab, et biometaani tootmisüksused on suurema mahuga kui 5 miljonit Nm3 aastas, tarnimine toimub juba eksisteeriva infrastruktuuri baasil (tanklad ja gaasitrassid) ja kütuse asendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile.36

 

 
 

33 Energy Research Center of the Netherlands; Biomethane market development in Estonia. 2016.

34 Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena- väärtusahel ja rakendusettepanekud 2015; Eesti Arengufond; http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2015/10/Eesti_Arengufond_Bi…

35 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2016-2025; http://gaas.elering.ee/wp-content/uploads/2016/03/Gaasi%C3%BClekandev%C…

36 Eesti energiamajandus 2015, Eesti Arengufond; http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2015/11/EAF._Eesti_energiam…

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg