7.3. Eesti-Läti ühine bilansitsoon
Alates 2020. aasta 1. jaanuarist käivitus Eestis ja Lätis ühine bilansitsoon. Sellest tulenevalt hakkasid Eesti ja Läti süsteemihaldurid juhtima süsteemi bilanssi ühiselt eesmärgiga luua samade turureeglite alusel ja tõhusalt töötav regionaalne gaasiturg, mis soodustaks gaasisektori regionaalset arengut ja konkurentsivõimet.
Vastavalt ühise bilansitsooni põhimõtetele on ühenduspunktid Eesti ja Läti gaasisüsteemide vahel (Karksi GMJ) süsteemisisesed punktid ning nendes kaubanduslikku tegevust ei toimu. Bilansihaldur sõlmib omal valikul bilansi- ja piiriülese võrgulepingu ühe ühise tsooni süsteemihalduriga, mille alusel tekib bilansihalduril Eesti-Läti ala peale üks portfell ja summaarne ebabilanss.
Joonis 20 Eesti-Läti ühine bilansitsoon
Rollid ühises bilansitsoonis:
- Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator
- Virtuaalse kauplemispunkti (VTP) koordinaator
- Lepinguline süsteemihaldur
Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator vastutab süsteemi tasakaalustamiseks vajalike tegevuste koordineerimise ja aktiveerimise eest, sh süsteemi operatiivse ebabilansi arvutamise ja prognoosimise eest. Täiendavalt vastutab tasakaalustamise ja selgituse koordinaator bilansihaldurite bilansiselgituse ja ühise tsooni bilansiselgituse koostamise eest.
VTP koordinaator vastutab virtuaalse kauplemispunkti tehingute kogumise, kinnitamise ja vajalikele osapooltele edastamise eest vastavalt turureeglitele.
Lepinguline süsteemihaldur vastutab temaga lepingu sõlminud bilansihaldurile sisend-väljund võimsuste pakkumise, arvelduse ja klienditoe pakkumise eest.
Alates 01.01.2020 on tasakaalustamise ja selgituse ning VTP koordinaator ühises tsoonis Läti süsteemihaldur
JSC Conexus Baltic Grid. Mõlemad rollid on määratud tähtajatult.