3.1.1. Eesti põhivõrk

Elering haldab 110-330 kV kõrgepingel liine, mis ühendavad terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad. Elering opereerib lisaks Eesti sisevõrgule ka piiriüleseid ühendusi Soome, Läti ja Venemaaga. Eesti elektrisüsteem töötab sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS), millega ollakse ühenduses 330 kV vahelduvvoolu ülekandeliinide kaudu. Eestil on kokku kaheksa ühendust naaberriikidega (Joonis 3):

• Kaks alalisvoolu ühendust, EstLink 1 ja EstLink 2, ühendavad Eestit ja Soomet;
• Eesti ja Läti vahel on kolm vahelduvvoolu ühendust;
• Eesti ja Venemaa vahel on kolm vahelduvvoolu ühendust, kaks Narva juures ning kolmas Pihkva juures.

EstLink 1 ühendus alustas tööd 2006. aasta lõpus ja algselt rentisid Elering ja Fingrid merekaablit selle omanikelt Nordic Energy Link-ilt ja N.E.L. Finland Oy-lt (mille omanikeks olid Eesti Energia 39,9, Latvenergo 25, Lietuvos Energijos Gamyba 25 ja Finestlink 10,1 protsendiga). 2013. aasta sügisel lõpetasid Elering, Fingrid ja Nordic Energy Link kõnelused Eesti-Soome esimese elektriühenduse EstLink 1 omandi üle. Vastavalt allkirjastatud lepingule läks EstLink 1 2013. aasta 30. detsembrist üle süsteemihalduritele Elering ja Fingrid. 2013 aasta 6. detsembrist on turul kasutuses Eleringi ja Fingridi ehitatud EstLink 2. Seoses uue alalisvooluühendusega rekonstrueeriti 2014. aastal ka Eesti-Püssi ja Balti-Püssi 330 kV õhuliinid.

Pärnu ja Tartu koormuspiirkondade kindlamaks varustamiseks valmis 2014. aastal Tartu-Viljandi-Sindi 330 kV liin. 2021. aasta 1.jaanuaril valmis Harku-Lihula-Sindi liin, mis on osa Eesti-Läti kolmandast ühendusest. Sellega suurenes ülekandevõimsus ligikaudu 600 MW ja võimaldab tulevikus desünkroniseerimist Venemaa ühendelektrisüsteemist. Nagu eelnevalt mainitud opereerivad süsteemihaldurid hinnapiirkondadevahelisi ühendusi, sellega kaasneb süsteemihalduritele ka kogu vastutus ühenduste töökindluse tagamise ning kadude katmise eest.