6.5.2 Tõendamata pärioluga energia ehk segajääk

6.5.2 Tõendamata pärioluga energia ehk segajääk

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, seab elektritarnijatele kohustuse esitatavatel arvetel või arvel esitavas teabes näidata ära iga energiaallika osakaal tarnija eelmise aasta portfellis sisaldunud elektrienergia tootmise kütusetarbes mõistetaval ja selgelt võrreldaval viisil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 ehk nn. taastuvenergia direktiiv (RED II) mainib samuti selgesõnaliselt ära vajaduse välja arvutada ja kasutada segajääki.

Energiamajanduse korralduse seaduse §3210 lõike 9 alusel on süsteemihaldajal kohustus välja töötada metoodika ja avaldada 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajääk.

Segajääk väljendab elektrienergia kogumit, mille osas ei ole tarbijatele päritolu tõendatud päritolutunnistustega. Eestis võib taastuvast energiaallikatest toodetud elektrienergia tarbimise tõendamiseks kasutada ainult Eestis või mõnest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist Eestisse imporditud päritolutunnistust. Tarbimise tõendamiseks märgitakse päritolutunnistus kustutatuks. Riiklik segajääk võimaldab omistada elektrimüüjate tarnitud, kuid päritolutunnistustega katmata elektrienergiale arvutuslikult päritolu ja muuta esitatavad andmed võrreldavaks. Segajääk on oluline abivahend vältimaks samast allikast toodetud elektrienergia mitmekordselt arvesse võtmist.

Kuna nii (elektri)energiaturg kui päritolutunnistuste turg on tänapäeval rahvusvahelise iseloomuga, siis segajääkide ja üleeuroopalise segajäägi arvutuse süstematiseerimine ja tsentraliseerimine on pigem loogiline samm ning aitab kahandada ebatäpsusi või ebakõlasid, mida riigiti erinevate arvutusmetoodikate puhul esineda võib. Loomulikult on iga riigi puhul jäetud otsustusvabadus, kas kasutada keskset arvutust või arvutada segajääk ise vastavalt sisemaistele õigusaktidele ja nõuetele.

Elering on arvutanud Eesti sisemaist segajääki alates 2014. aastast RE-DISS (Reliable Disclosure Systems In Europe) avaldatud parima praktika juhiste järgi. Alates 2015. aastast võttis AIB, mille täisliige Elering on, RE DISS käest üleeuroopalise segajäägi arvutamise kohustuse üle ning uuendas ja täiendas 2020. aastal arvutuse metoodikat. Viimastel aastatel on Elering riikliku segajäägi aluseks võtnud AIB poolt koostatud ja kooskõlastatud üleeuroopalise segajäägi arvutused.

6.5.2.1 Segajäägi arvutamise metoodika

6.5.2.1 Segajäägi arvutamise metoodika

Alates 2020. aastast kasutab AIB metoodikat, mis põhineb päritolutunnistuste väljastamisel. Allpool joonisel 34 on toodud skeem, kuidas leitakse Eesti segajääk.

Esmalt leitakse esialgne sisemaine segajääk. Kui sisemaine segajääk on suurem kui sisemaine tõendamata päritolu tarbimine, siis tekib ülejääk ja see lisatakse Euroopa üldisesse segajääki. Kui sisemaine segajääk on väiksem kui sisemaine tõendamata tarbimine, siis tekib puudujääk ja see kaetakse Euroopa üldise segajäägi abil.

Joonis 33

Keskkonnamõjude indikaatorid, nt. CO2 sisalduse näitaja arvutatakse puudujäägi puhul, võttes aluseks sisemaise segajäägi CO2 sisalduse ja puudujäägi osas arvestades Euroopa üldisest segajäägist võetud CO2 sisaldust. Ülejäägi korral on CO2 sisaldus lõplikus segajäägis võrdne CO2 sisaldusega sisemaises segajäägis.

6.5.2.2 Segajäägi tulemused

6.5.2.2 Segajäägi tulemused

Tõendamata päritolu elektrienergia osakaal 2021. aasta Eesti kogutarbimisest oli 85,14%. Sellest 7,55% moodustas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, 76,37% fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergia ja 16,08% tuumaenergia.

Otsene CO2 sisaldus segajäägis on 636,58 g CO2/kWh ja radioaktiivsete jäätmete sisaldus 0,65 mg/kWh.

Euroopas on võetud suund, et kogu toodetud ja tarnitud elektrienergia peab saama juurde päritolutunnused ehk vastavalt sellele peaks aasta-aastalt segajäägi alusel müüdud elektrienergia osakaal müüjate tarneportfellis langema ja tõendatud elektrienergia osakaal suurenema. Sarnane trend on ka Eestis, aasta-aastalt on vähenenud tõendamata päritoluga elektrienergia osakaal (tabel 5).

Tabel 5

Ajakohastud infot segajäägi kohta leiab siit: https://elering.ee/segajaak

Segajääki kasutavad elektrimüüjad, kes peavad alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes välja arvestama erinevate energiaallikate osakaalud oma tarneportfellis ja selle kohta ka info tarbijatele avaldama.