8. Biometaan

See peatükk räägib biometaani omadustest, selle tootmispotentsiaalist Eestis ja valdkonna arengutest Euroopas. Samuti annab peatükk ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidest biometaani valdkonnas, biometaani päritolutunnistustest ja riiklikest toetusskeemidest.

8.1. Biogaas ja biometaan

Biogaas on gaasiline kütus, mis on saadud anaeroobse kääritamise teel. Vajadusel saab seda toota ka tehislikult, luues selleks sobilikud tingimused. Biogaasi saab toota nii põllumaal kasvavast kui ka tootmises tekkivast biomassist. Põllumajanduslikult kasvavaks biomassiks on biomass kasutamata maadelt ja poollooduslikelt kooslustelt ning energiakultuurid. Põllumajandustootmise jääkideks võib olla sõnnik, sealäga ja muud põllumajanduslikud jäägid. Lisaks saab toota biometaani tööstuslike protsesside jäätmetest, prügilagaasist ja olmejäätmetest.²⁵

Eestis töötab hulk biogaasijaamasid, kus toodetud biogaasi kasutatakse soojuse ja elektri koostootmiseks. Kui biogaasi puhastada, saab sellest toota keskkonnasõbralikku taastuvkütust biometaani. Biogaasi puhastamise käigus vähendatakse süsinikdioksiidi ja teiste ebavajalike ühendite osa ning tõstetakse metaanikontsentratsiooni biogaasis. Samuti tõuseb puhastamise käigus gaasi kütteväärtus ja väheneb korrosiooni tekke võimalus süsteemides.

Biometaani võrku sisestamisel on oluline, et see vastaks võrgugaasi kvaliteedinõuetele. Eestis maagaasisüsteemis kasutatava maagaasi metaani sisaldus on ligikaudu 98%, mis tähendab, et Eestis biometaani segamisel maagaasiga või selle sisestamisel gaasivõrku peab ka biometaan sisaldama vähemalt 98% metaani.

Biometaani tootmisprotsessi ja kasutusalade skeem

Joonis 23 Biometaani tootmisprotsessi ja kasutusalade skeem ²⁶

Maagaas ja biometaan on teineteist toetavad kütused.Biometaani saab sisestada ja transportida olemasoleva gaasivõrgu kaudu, luues biometaani tarbimise võimaluse kõikidele tarbijatele, kes on gaasivõrku ühendatud.

²⁵ Vohu, V. (2015). Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs. [Magistritöö, Tallinna Tehnikaülikool]. Digikogu. https://digikogu.taltech.ee/et/Item/528fdf66-b933-4469-b442-a2054344be16
²⁶ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon. (n.d). Tootmine ja kasutamine. http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/

Biogaasi kasutamine transpordis

Kui biometaani kvaliteet vastab maagaasi omale, siis võib seda kasutada kõikjal, kus kasutatakse maagaasi, sh surugaasisõidukites. Biometaani saab kasutada autokütusena nii gaasisõidukites kui teistes sõidukites, millele on lisatud täiendav gaasiseadmestik ja kütusemahuti. Nii gaasiautod kui ka gaasiseadmed tavaautodele on Eesti turul olemas, kuid vähese teadlikkuse ning gaasihinna volatiilsuse tõttu on surugaasisõidukid Eestis vähepopulaarsed. Lisaks tuleb arvestada, et surugaasil sõitva auto puhul tuleb tankida tihedamini kui vedelkütustel sõitvate autode puhul.

8.2. Biogaas biometaaniks puhastamise meetodid

Biogaasi puhastamiseks biometaaniks on saadaval mitmesuguseid meetodeid:

Kõikuvrõhuadsorber (PSA): adsorbendiks on aktiivsüsi või silikageel, alumiiniumoksiid või muu vajalike omadustega aine. Süsinikdioksiid adsorbeerub rõhu all ja gaasi jääb alles metaan. Seda tehnoloogiat kasutades peab enne eraldama vee ja väävelvesiniku, sest vesi rikub adsorbendi struktuuri ja väävelvesinik ei eraldu regenereerimise käigus. Regenereerimiseks kasutatakse rõhu alandamist, mille käigus eraldubki süsinikdioksiid.
Füüsikaline absorbtsioon: see tehnoloogia kasutab ära erinevate gaaside lahustuvuse sõltuvust vee temperatuurist (eriti hästi lahustub süsihappegaas jahedas vees). Et süsihappegaas lahustub vees hästi ja metaan mitte, siis on saadusteks süsihappegaasirikas vesi ja metaan. Protsess on lihtne ja sobib eriti reoveepuhastusjaamadele, kus on palju vett ja selle korduvkasutus ei ole vajalik. Protsessiga on võimalik saavutada 98%-line metaani sisaldus ja see on enim levinud tehnoloogia.
Orgaanilis-füüsikaline puhastus: sama põhimõte, mis füüsikalise absorptsiooni puhul, kuid adsorbeeriv aine pole vesi, vaid polüetüleenglükool. Eemaldab gaasist vee, väävelvesiniku, hapniku ja lämmastiku.
Keemiline puhastus: süsinikdioksiid mitte ainult ei adsorbeeru lahusesse, vaid reageerib lahuses olevate amiinidega. Regeneratsioon toimub lahuse soojendamise teel. Kui gaasis leidub ka väävelvesinikku, kulub regenereerimiseks rohkem soojust.
Membraanpuhastus: kasutab ära gaasimolekulide erinevaid suurusi, kuid selle meetodi korral on metaani kaotused suhteliselt suured. Uuemad membraanitehnoloogiad on suutnud kaotusi mõnevõrra vähendada.²⁷

Kasutada tuleks tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad tehnilis-majanduslikult optimaalselt ja keskkonnasäästlikult puhastada biogaasi kvaliteedini, mis sobib sisestamiseks gaasivõrku. Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringus selgus, et Eesti tingimustesse on kõige sobivamad puhastustehnoloogiad füüsikaline absorbtsioon, mis on maailmas üks levinumaid tehnoloogiaid, ja membraanpuhastus – tehnoloogia, mille hind pidevalt langeb ja kasutustõhusus tõuseb.

²⁷ Kask, Ü., Soosaar, S., Kask, L., & Pachel, K. (2014). Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud. ResearchGate. https://www.researchgate.net/publication/268817573_Eesti_tingimustesse_sobivate_biogaasi_metaaniks_ puhastamise_tehnoloogiate_rakendatavus_ning_keskkonna_ja_majanduslikud_mojud

8.3. Biometaan Euroopas

Biometaani tootmine Euroopas

Viimase kümnendi jooksul on biometaani tootmine Euroopas järsult kasvanud – 4,9 TWh-ilt 2011. aastal 32 TWh-ini 2020. aastal, sealjuures 2020. aastal oli võrreldes aasta varasemaga biometaani tootmist 6,4 TWh võrra rohkem, mis oli senini suurim absoluutkasv. 2018. aastal oli biometaanijaamade arv Euroopas 483, mis oli 2020. aastaks kasvanud 729 biometaanijaamani.²⁸

²⁸ European Biogas Association. (2022). European biomethane map infrastructure for biomethane production 2021.
https://www.europeanbiogas.eu/wp-content/uploads/2022/01/GIE_EBA_BIO_2021_A0_FULL_3D_253_online.pdf

Euroopa Liidu eesmärgid biometaani valdkonnas

2018. aasta detsembris jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 näeb ette, et aastaks 2030 katab Euroopa Liit vähemalt 32% kogu oma energiatarbimisest taastuvenergiaga. Sealjuures peavad kõik liikmesriigid 2030. aastaks tagama, et vähemalt 14% kogu transpordisektoris tarbitud kütusest oleks toodetud taastuvatest energiaallikatest. Direktiiv sätestab, et taastuvkütuseid tuleks alati toota säästlikult ning seetõttu peaksid taastuvkütused, mis panustavad direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisesse ja mille toomist toetatakse riiklikest toetuskavadest, vastama säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitele.²⁹

Euroopa Komisjon tutvustas 2019. aasta detsembris Euroopa rohelist kokkulepet, mille raames võeti kohustus jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes 55% ning 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni. Selleks on vaja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbimises, jõudes taastuvenergia osakaaluni 32% summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks, ning suurendada energiatõhusust, eesmärgiga tarbida vähem energiat. Kokkuleppe eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, luua uusi töökohti ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut.³⁰

Euroopa Liidu paketi „Eesmärk 55“ eesmärk on läbi vaadata ja ajakohastada kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et kehtivad õigusaktid oleksid kooskõlas 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega. Lisaks sisaldab pakett mitut uut initsiatiivi. Muuhulgas teeb pakett ettepaneku suurendada taastuvenergia osakaalu eesmärki summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 32%-lt vähemalt 40%-le. Sealjuures tehakse ettepanek seada sektoripõhised alameesmärgid ning vastavad meetmed, pöörates tähelepanu sektoritele, kus taastuvenergia tarbimisele üleminek on olnud aeglasem, näiteks transpordisektorile. Komisjon soovib kiirendada ka sõidukite laadimistaristu ning alternatiivkütuste tanklate rajamist.³¹

„REPowerEU“ on kava, et vähendada kiirelt Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ning hoogustada rohepööret. Kava sisaldab meetmeid, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu muuhulgas transpordisektoris. Kavas on selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud meetmed energiasäästu suurendamiseks, energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. Komisjon tegi ettepaneku tõsta paketi „Eesmärk 55“ raames 2030. aastaks seatud taastuvenergia osakaaluprotsendi eesmärki 40%-lt 45%-le. Biometaani tegevuskavas kavandatakse vahendeid, et jõuda 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetri biometaani tootmiseni, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika abil.³²

²⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001. (2018). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
³⁰ Euroopa Komisjon. (n.d.). Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal_et
³¹ Euroopa Ülemkogu, & Euroopa Liidu Nõukogu. (n.d.). Pakett „Eesmärk 55“. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition/
³² Euroopa Komisjon. (2022). REPowerEU: kava Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiireks vähendamiseks ja rohepöörde hoogustamiseks*. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_3131

8.4. Biometaani valdkonna regulatsioon

Täitmaks Eesti transpordisektori dekarboniseerimise eesmärke, on riigil plaanis arendada biometaaniturgu ja luua selle jaoks vajalikud tingimused. Biometaanituru arengut soodustavad järgnevad seadused, määrused ja arengukavad.

Biometaani tootmise ja tarbimise tõendamist päritolutunnistuste kaudu reguleerib energiamajanduse korralduse seadus ning seaduse alusel kehtestatud määrus „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“. Vastavalt seadusele on päritolutunnistus elektrooniline dokument, mis väljastatakse Eleringi biometaani registris biometaani tootjale tõendamaks, et biometaan on toodetud taastuvast energiaallikast. Iga toodetud megavatt-tunni biometaani eest väljastatakse üks päritolutunnistus. Biometaani päritolutunnistuse väljastamiseks peab toodetud biometaani kogus olema mõõdetud kauglugemisseadmega, toodetud biometaan peab vastama gaasituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus peab olema mõõdetud mõõteseaduses toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani mõõteandmed peavad olema edastatud Eleringi gaasi Estfeed andmelattu.³³

Maagaasiseadusest tulenevalt sätestatakse gaasisüsteemi sisestatavale gaasile, sealhulgas biometaanile, kvaliteedinõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.³⁴ See tähendab, et nende tingimuste täitmise korral on õigus sisestada toodetud biometaani Eesti gaasivõrku, seda gaasivõrgu kaudu transportida ning tarbimisse anda.

Taastuvkütustele on tekitatud transpordisektoris nõudlus kohustuste loomise kaudu: vedelkütuse seaduse § 2¹ kehtestab tarnijatele taastuvenergia tarnimise kohustused, mille järgi peab 2022. aastal kogu tarbimisse antud kütusest vähemalt 7,5% kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena kalendriaasta lõpuks olema vedel biokütus, biometaan või taastuvelekter. Sealjuures peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5%; esimese põlvkonna biokütuse osakaalu, mis ületab 4,5% kogu tarbimisse antud kütusest, ei võeta arvesse eelnimetatud 7,5% kohustuse täitmisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse osakaaluprotsent peab olema väiksem kui 1,7%.³⁵

Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõikele 288 on biometaan, mille tarbimine on tõendatud päritolutunnistustega, aktsiisimaksust vabastatud, et soodustada maagaasi tarbimise asendamist kodumaise biometaaniga ning biometaani laialdasemat kasutuselevõttu transpordisektoris.³⁶

Lisaks Eestis kehtestatud seadustele ja määrustele soodustavad biometaanituru arengut ja biometaani kasutuselevõtmist transpordisektoris ka transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ning Eesti riiklik energiaja kliimakava aastani 2030.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035³⁷ seab eesmärgiks vähendada transpordisektori energiatarbimist 2035. aastaks 8,3 TWh-ni, millest taastuvenergia osakaal on 24%. Lähtutakse tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, mis tähendab, et riiklike toetustmeetmete tegemisel võetakse arvesse, kas pärast meetme lõppemist suudab tehnoloogia olla turul konkurentsivõimeline. Riik soosib keskkonnasõbralike kütuste, sealhulgas kodumaise biometaani, tootmist. Muuhulgas on eesmärgiks viia ühistransport üle taastuvkütustele, et vähendada transpordisektori süsinikujalajälge.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030³⁸ näeb ette kodumaise biometaani laialdasemat tootmist ning kasutuselevõttu, et suurendada energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust importkütustest. 2030. aastaks seatud transpordisektori eesmärk, mille järgi peavad kogu transpordisektoris tarbimisse antud kütusest 14% moodustama taastuvkütused, on kavas täita eelkõige kodumaise biometaaniga – kavas on toota kuni 340 GWh biometaani aastas.

³³ Energiamajanduse korralduse seadus. (2016). Riigi Teataja I, 05.07.2016, 3; Riigi Teataja I, 18.05.2022, 2.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105072016003?leiaKehtiv
³⁴ Gaasituru toimimise võrgueeskiri. (2017). Riigi Teataja I, 29.07.2017, 6 ; Riigi Teataja I, 16.09.2022, 6.
https://www.riigiteataja.ee/akt/129072017006?leiaKehtiv
³⁵ Vedelkütuse seadus. (2003). Riigi Teataja I 2003, 21, 127; Riigi Teataja I, 18.05.2022, 16.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020083?leiaKehtiv
³⁶ Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (2003). Riigi Teataja I 2003, 2, 17; Riigi Teataja I, 22.05.2022, 3.
https://www.riigiteataja.ee/akt/122052022003?leiaKehtiv
³⁷ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2021). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035.
https://www.mkm.ee/media/6933/download
³⁸ Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. (2019). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf

8.5. Biometaani tootmine ja potentsiaal Eestis

Viide lehele

Biometaani tootmise statistika

Eestis alustati biometaani tootmist 2018. aasta kevadel. Esimene biometaani tootja oli Kundas Lääne-Viru maakonnas asuv Rohegaas OÜ ning sama aasta suvel alustas tootmist ka teine ettevõte Biometaan OÜ. 2020. aastal alustasid biometaani tootmist Vinni Biogaas OÜ, Tartu Biogaas OÜ, 2021. aastal Oisu Biogaas OÜ ja 2022. aastal Bioforce Aravete OÜ.

Joonisel 24 on kujutatud biometaani tootmise kasv Eestis 2018.-2021. aastal.

Biometaani tootmine Eestis aastail 2018 kuni 2021

Joonis 24 Biometaani tootmine Eestis 2018.-2021. aastal

2021. aastal toodeti biometaan 55 567 MWh reoveesetetest, 61 081 MWh loomasõnnikust, 24 978 MWh toiduainetööstuse jääkidest, 5897 MWh biojäätmetest ja 4829 MWh muust biomassist. Joonisel 25 on kujutatud 2021. aastal Eestis biometaani tootmiseks kasutatud toorained. Kogu Eestis toodetud biometaan on seni suunatud transpordisektori tarbimisse.³⁹

2022. aastal toodetud biometaani kogused toorainete lõikes

Joonis 25 2022. aastal toodetud biometaani kogused toorainete lõikes

Kohalikul toorainel põhineva biometaani tootmine mitmekesistab Eesti energiaportfelli ning suurendab energiajulgeolekut. Samuti aitab fossiilsete kütuste asendamine taastuvkütustega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

³⁹ Elering. (n.d.). Biometaani päritolutunnistused. https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused

⁴⁰ Elering. (2022). Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2022-2031.
https://elering.ee/sites/default/files/2022-03/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202022-2031.pdf

Biometaani tootmise potentsiaal Eestis

Eurostati andmete põhjal tarbiti Eestis 2020. aastal transpordikütuseid kokku üle 9.0 TWh, millest taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris oli 12.2%, Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine tulemus oli 10.2%.⁴¹ Tulenevalt taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 on Eestil kohustus 2030. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaal 14% sektoris tarbitud energiakogusest.⁴² Transpordisektori dekarboniseerimise eesmärkide täitmiseks on riik otsustanud toetada kohalikul toormel põhineva biometaani tootmist ja selle laialdast suunamist transpordisektorisse. Vastavalt Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030 on taastuvate transpordikütuste osakaal 14% kavas katta eelkõige kodumaise biometaaniga – eesmärgiks on toota kuni 340 GWh biometaani.⁴³

Eesti Arengufond hindas 2015. aastal biometaani potentsiaalset aastast tootmiskogust Eestis 450 miljonile kuupmeetrile (4500 GWh). Kõige suurema potentsiaaliga ressursiks on rohtne biomass põllumajandusmaadelt ja põllumajandustootmise jäägid, aga ka tööstusprotsesside jäätmed. Vähesema potentsiaaliga on prügilagaas ja muud jäätmed nagu reoveesetted ja biojäätmed.

Biometaani tootmise potentsiaal toormeliikide kaupa

Joonis 26 Biometaani tootmise potentsiaal toormeliikide kaupa⁴⁴

Kuigi biomassirikkaid põllu-ja rohumaid on Eesti palju, siis on need tihti pindalalt väikesed ja paiknevad hajutatult, mis tähendab, et ressursi kokkukogumine ja transport võib olla kulukas ning majanduslikult tasuv biometaani kogus tegelikult väiksem, kui esialgu hinnatud.

Eesti Arengufondi andmetel oleks biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on korraldatud efektiivselt. See tähendab, et biometaani tootmisüksused on suurema mahuga kui 5 miljonit kuupmeetrit aastas (50 GWh), tarnimine toimub juba eksisteeriva infrastruktuuri baasil (tanklad ja gaasitrassid) ja kütuseasendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile.⁴⁵

⁴⁰ Elering. (2022). Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2022-2031.
https://elering.ee/sites/default/files/2022-03/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202022-2031.pdf

⁴¹ Eurostat. (2020). SHARES detailed results 2020. https://ec.europa.eu/eurostat/documents/38154/4956088/SUMMARY-results-SHARES-2020.xlsx/e1197d70-9ef0-ba1f-193b-cab0dcf9b13f?t=1642578001746

⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 (2018).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN

⁴³ Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. (2019). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf

⁴⁴ Eesti Arengufond. (2015). Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/77/Vohu%2C_V._Eesti_Arengufond._Biometaani_tootmine_ja_kasutamine_transpordik%C3%BCtusena__v%C3%A4%C3%A4rtusahel_ja_rakendusettepanekud._2015.pdf

⁴⁵ Eesti Arengufond. (2015). Eesti energiamajandus 2015.
https://www.energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/4/46/EAF._Eesti_energiamajandus_2015.pdf

8.6. Biometaanituru areng Eestis

Biometaani kui kohaliku taastuvkütuse tootmine ja tarbimine vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid transpordisektoris, soodustaks efektiivsemat jäätmekäitlust, ergutaks majandust maapiirkondades uusi töökohti luues ja vähendaks imporditava kütuse hulka.

Üheks takistavaks teguriks biometaanituru arengus on tootmisega kaasnevad suured alginvesteeringud. Biogaasi tootmisüksuse ja puhastusjaama rajamine, biometaani transpordisüsteemide (torustik, surubiometaani transportivad veokid) loomine, tanklate rajamine, biojäätmete jäätmekäitlussüsteem (konteinerid, kokku kogumine, transport biogaasijaamani) toovad kaasa märkimisväärsed kulud ja pika tasuvusaja. Pikk tasuvusaeg teeb investorid ettevaatlikuks ja võib muuta ilma toetusskeemideta biometaani tootmise majanduslikult ebamõistlikuks. Samuti vähendab investeerimiskindlust sektorisse volatiilne gaasi börsihind.

Investeeringute suurendamiseks biometaaniturule on riik näinud ette rida meetmeid ja toetuseid, millest on juttu järgnevas peatükis. Lisaks on biometaanialase teabe jagamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks biometaanivaldkonnas loodud https://biometaan.info/ kodulehekülg ning „Rohekütus biometaan“ lehekülg Facebooki. Mõlemat lehekülge haldab Elering. Alates 2019. aasta detsembrist korraldab Elering regulaarselt turuosalistele ning huvitatud osapooltele biometaani nõukoja kogunemisi sektoriga seotud informatsiooni vahetamiseks. Lisaks on Elering läbi viinud kaks biometaanituru teavituskampaaniat – 2019. ja 2021. aastal.

8.7. Biometaanituru toetused

2017. aastal võeti vastu määrus „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, mille eesmärgiks on hoogustada biometaani tootmist ja tarbimist Eestis, et vähendada fossiilkütuste tarbimist ning saavutada vedelkütuse seaduse § 21 nimetatud transpordisektori taastuvkütuste tarnimise eesmärgid. Määruse eesmärk on soodustada kodumaise biometaani tootmist ja biometaani kui taastuvkütuse tarbimist transpordisektoris ning aitab luua tingimusi, et pärast toetusperioodi lõppu minna üle turupõhisele biometaani tootmisele.⁴⁶ Meedet võib lugeda edukaks – biometaanituru tekkest 2018. aasta kevadel on Eestis 2022. aasta alguseks lisandunud 5 biometaani tootmisjaama, mille 2021. aasta kogutoodang oli 152 352 MWh. Kogu toodetud biometaan on seni suunatud transpordisektori tarbimisse.⁴⁷

Tanklate rajamise ja gaasibusside kasutuselevõtmise toetamiseks võeti 2015. aastal vastu „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ määrus tanklate rajamise ja gaasibusside kasutuselevõtmise toetamiseks. Toetuse eesmärgiks oli biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja soodustades biometaani kasutuselevõttu transpordisektoris. Toetatavad tegevused olid võimekuse rajamine biometaani tarnimiseks ja tankimisvõimaluse pakkumiseks avalikus lahus- või võrgutanklas ning avaliku liiniveo korraldamisel biometaani tarbivate gaasibusside kasutuselevõtt.⁴⁸ Meetme raames toetati 15 gaasitankla rajamist – toetusskeemi eelselt oli Eestis 3-5 gaasitanklat. 2022. aastaloli gaasitanklate arv Eestis kasvanud 24-ni ning täiendavalt plaanis rajada 2 gaasitanklat. Toetusmeetmest toetati biometaanibusside kasutuselevõttu neljas piirkonnas: Tartus, Pärnus, Pärnu lähiümbruses ning Tallinnas. Biometaani kasutuselevõtt avalikul liiniveol aitab vähendada ühistranspordi süsinikujalajälge ning loob nõudluse kohalikule biometaanile.

2022. aasta augustis jõustus „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ määrus. Toetusmeetme eesmärgiks on bioressursside väärindamine, teadus- ja arendustegevuse, sealhulgas innovatsiooni, kasvatamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Investeeringutoetust on muuhulgas võimalik taotleda biogaasi- ja biometaanijaamade rajamiseks.^{49 50}

⁴⁶ Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord. (2017). Riigi Teataja I, 15.09.2017, 9; Riigi Teataja I, 06.03.2019, 17. https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017009?leiaKehtiv

⁴⁷ Elering. (n.d.). Biometaani päritolutunnistused. https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused

⁴⁸ Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused. (2015). Riigi Teataja I, 25.11.2015, 9; Riigi Teataja I, 14.07.2020, 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020026?leiaKehtiv

⁴⁹ Bioressursside väärindamise investeeringutoetus. (2022). Riigi Teataja I, 23.08.2022, 3; Riigi Teataja I, 23.08.2022, 3.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123082022003

⁵⁰ Peepson, A. (2022). Taaste- ja vastupidavusrahastu bioressursside väärindamise investeeringutoetus.
https://biometaan.info/sites/default/files/documents/2022-06/bioressursid_rrf_mem_argo_peepson.pdf

8.8. Biometaani tootmise ja tarbimise tõendamine

Viide lehele

Biometaani päritolutunnistused

Biometaani tootmise ja tarbimise tõendamiseks kasutatakse biometaani päritolutunnistusi. Elering AS väljastab tootjale toodetud biometaani eest päritolutunnistused tootja taotluse alusel megavatt-tunni täpsusega. Päritolutunnistus tõendab, et tootja on tootnud biometaani. Päritolutunnistuse väljastamist saavad taotleda nii võrguga ühendatud kui võrguga mitteühenduses olevad tootjad. Päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ühelt ettevõttelt teisele ning kasutamine tarbimise tõendamiseks toimuvad biometaani registris⁵¹. Riiklik biometaani tootmise ja tarbimise statistika tekib ning biometaaniga taastuvenergia tarnimise kohustuste täitmine toimub biometaani päritolutunnistuste kaudu. Alates 2021. aastast edastab Eleringi biometaani register transpordisektori biometaani tarbimise andmed elektrooniliselt gaasimüüja aruandesse Maksu- ja Tolliameti kütuse käitlemise andmekogus.

⁵¹https://biometaan.elering.ee/

Biometaani transpordistatistika

Biometaani päritolutunnistuse kasutamise alusel transpordisektori tarbimise tõendamiseks väljastatakse gaasimüüjale, kes on biometaani tarbimisse andja, biometaani transpordistatistika, mida on tarnijatel võimalik täita vedelkütuse seaduse §-st 2¹ tulenevate taastuvenergia tarnimise ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 123¹ tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse täitmiseks. Elering väljastab transpordistatistika kauplemisplatvormil gaasimüüjale, kellel on statistikat võimalik kauplemisplatvormil edasi müüa vedelkütuse seadusest tulenevatele riiklikele kohuslastele. Alates 2021. aastast saadab kauplemisplatvorm transpordistatistikaga riiklike transpordisektori kohustuste täitmise kohta andmed elektrooniliselt Maksu- ja Tolliameti kütuse käitlemise andmekogusse. Kauplemisplatvorm on turupõhine lahendus, et tagada rahavoog biometaani tootjatele pärast riiklike toetusskeemide lõppemist.

Päritolutunnistuste riikidevaheline ülekanne

Tulenevalt energiamajanduse korralduse seadusest toimub päritolutunnistuste ülekanne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel Eleringi biometaani registri kaudu. Päritolutunnistust saab kasutada energia päritolu tõendamiseks lõpptarbijale. Riiklikult määratud pädevad asutused peavad tagama päritolutunnistuste täpsuse, usaldusväärsuse ja pettusekindluse, samuti peavad päritolutunnistustega seotud toimingud olema elektroonilised.⁵² Eleringil on kavas käivitada biometaani päritolutunnistuste riikidevaheline ülekanne Euroopa päritolutunnistusi väljastavate asutuste ühenduse (Association of Issuing Bodies- AIB)⁵³ keskse registri kaudu.

⁵² Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001. (2018). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN

⁵³https://www.aib-net.org/