7. Biometaan

7. Biometaan

See peatükk räägib biometaani omadustest, selle tootmispotentsiaalist Eestis ja valdkonna arengutest Euroopas. Samuti anname ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidest biometaani valdkonnas, gaasi päritolutunnistuste süsteemist, biometaani turu arengust ja riiklikest toetusskeemidest ning riikliku tegevuskava ettevalmistava tööna 2016. aastal valminud uuringust.

7.1. Biogaas ja biometaan

7.1. Biogaas ja biometaan

Biogaas on gaasiline kütus, mis on saadud anaeroobse kääritamise teel. Vajadusel saab seda toota ka tehislikult luues selleks sobilikud tingimused. Biogaasi saab toota põllumaal kasvavast biomassist kui ka tootmises tekkivast biomassist. Põllumajanduslikult kasvavaks biomassiks on biomass kasutamata maadelt ja poollooduslikelt kooslustelt ning energiakultuurid. Põllumajandustootmise jääkideks võib olla sõnnik, sealäga ja muud põllumajanduslikud jäägid. Lisaks saab toota biometaani tööstuslike protsesside jäätmetest, prügilagaasist ja olmejäätmetest.28

Eestis on töösse rakendatud hulk biogaasijaamu, kuid antud jaamades toodetud biogaasi kasutatakse soojuse ja elektri koostootmiseks (vaata joonis 33). Kui biogaasi puhastada, saab sellest toota keskkonnasõbralikku taastuvkütust - biometaani. Biogaasi puhastamise käigus vähendatakse süsinikdioksiidi ja teiste ebavajalike ainete osa ja tõstetakse metaani sisaldust biogaasis. Samuti tõuseb puhastamise käigus biogaasi kütteväärtus ja väheneb korrosiooni tekke võimalus süsteemides. Eestis kasutatava maagaasi metaani sisaldus on ligi 98%, mis tähendab, et biometaani segamisel maagaasiga või selle sisestamisel gaasivõrku peab Eesti tingimustes biometaan sisaldama vähemalt 98% metaani.

Kui biometaani kvaliteet vastab maagaasi omale, siis võib seda kasutada kõikjal kus kasutatakse maagaasi, sh surugaasi kasutatavates sõidukites. Surugaasil sõitva auto puhul tuleb arvestada tihedama tankimisega kui vedelkütuste puhul, samas on surugaasi jaehind võrreldes vedelkütuste hinnaga odavam. Biometaani saab kasutada autokütusena nii gaasiautodes kui ka tavaautodes, millele on lisatud täiendav gaasiseadmestik ja kütusemahuti. Nii gaasiautod kui ka gaasiseadmed tavaautodele on Eesti turul juba olemas, kuid tänu vähesele teadlikkusele ja tanklate arvule on surugaasi sõidukid Eestis vähepopulaarsed.

Joonis 31 Biogaasi tootmisprotsessi ja kasutusalade põhimõtteline skeem

Joonis 33 Biogaasi tootmisprotsessi ja kasutusalade põhimõtteline skeem 29 

Maagaas ja biometaan on teineteist toetavad tooted, mistõttu aitab juba turul pakutav surugaas kasvatada turgu biometaanile. Biometaani saab sisestada ja transportida läbi olemasoleva gaasivõrgu, mis loob lisaks võimaluse biometaani tarbimiseks kõigil tarbijatel, kes on gaasivõrku ühendatud. Biometaani võrku sisestamisel on oluline, et see vastaks maagaasi kvaliteedile ja nõuetele.

Biogaasi puhastamisel biometaaniks on saadaval mitmesuguseid meetodeid:

  • kõikuvrõhuadsorber (PSA) – adsorbendiks on aktiivsüsi või silikageel, alumiiniumoksiid või muu vajalike omadustega aine. Süsinikdioksiid adsorbeerub rõhu all ja gaasi jääb alles metaan. Seda tehnoloogiat kasutades peab enne eraldama vee ja väävelvesiniku, sest vesi rikub adsorbendi struktuuri ja väävelvesinik ei eraldu regenereerimise käigus. Regenereerimiseks kasutatakse rõhu alandamist, mille käigus eraldubki süsinikdioksiid.
  • füüsikaline absorbtsioon – see tehnoloogia kasutab ära erinevate gaaside lahustuvuse sõltuvuse vee temperatuurist, eriti jahedas vees lahustub süsihappegaas hästi. Et süsihappegaas lahustub vees hästi ja metaan mitte siis on saadusteks süsihappegaasirikas vesi ja metaan. Protsess on lihtne ja sobib eriti reoveepuhastusjaamadele, kus on palju vett ja selle korduvkasutus ei ole vajalik. Protsessiga on võimalik saavutada 98%-line metaani sisaldus ja on enamlevinud tehnoloogia.
  • orgaanilis-füüsikaline puhastus – sama põhimõte, mis füüsikalise absorptsiooni puhul, kuid adsorbeeriv aine pole vesi vaid polüetüleenglükool. Eemaldab gaasist vee, väävelvesiniku, hapniku ja lämmastiku.
  • keemiline puhastus – süsinikdioksiid mitte ainult ei adsorbeeru lahusesse, vaid reageerib lahuses olevate amiinidega. Regeneratsioon toimub lahuse soojendamise teel. Kui gaasis leidub ka väävelvesinikku, kulub regenereerimiseks rohkem soojust.
  • Membraanpuhastus – kasutab ära gaasimolekulide erinevaid suurusi. Metaani kaotused suhteliselt suured. Uuemad membraani tehnoloogiad on suutnud kaotusi mõnevõrra vähendada. 30

Lähtuvalt Eesti maagaasivõrkudes kasutatava maagaasi kvaliteedist, tuleks kasutada tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad tehnilis-majanduslikult optimaalselt ja keskkonnasäästlikult biogaasi puhastada meil kasutatava maagaasi kvaliteedini. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbiviidud uuringus selgus, et Eesti tingimustesse on kõige sobivamad puhastustehnoloogiad füüsikaline absorbtsioon, mis on maailmas üks levinumaid tehnoloogiaid ja membraanpuhastus - tehnoloogia mille hinnad pidevalt langevad ja kasutustõhusus tõuseb.31

 
 
 

28 Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs; http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2015/10/Eesti_biometaani_re…

29 Mõnus Minek OÜ

30 TTÜ; „Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud“

31 TTÜ; „Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud“

7.2. Biometaan Euroopas

7.2. Biometaan Euroopas

Biometaani tootmine Euroopas on kasvanud 752 GWh-ilt 2011. aastal 17 264 GWh-ni 2016. aastal. Ainuüksi 2016. aastal kasvas biometaani tootmine Euroopas 4971 GWh-i võrra ehk üle 40%. Nüüdne kasv sektoris on olnud väga kiire. Kõige olulisemat arengut biometaani tootmises 2016. aastal nägid Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi, kus kasvasid tootmismahud 900 GWh, 133 GWh ja 78 GWh, vastavalt 30 2018. aasta alguseks oli biometaanijaamasid Euroopas üle 50031.

Euroopa Liit propageerib ja toetab biometaani arengut läbi erinevate projektide, millest üks olulisemaid on BIOSURF - Euroopa Liidu toetatud projekt Horisont 202032 programmi raames. BIOSURF projekti eesmärgiks on kasvatada biometaani tootmist ja kasutamist gaasi võrku sisestamisel ja transpordikütusena eemaldades mitte tehnilised takistused ja sillutades teed Euroopa ühtse biometaani turu tekkeks. Mõnedeks olulisteks eesmärkideks BIOSURF projektil on biometaani tootmise väärtusahela analüüsimine, biometaani registri, päritolutunnistuste ja kaubanduse edendamine, keskkondliku kriteeriumi ja kvaliteedi standardite adresseerimine ning parimate praktikate (regulatsioonide, toetusskeemide, tehniliste standardite) tuvastamine üle Euroopa.

 

32Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm 

 

7.2.1. Euroopa Liidu eesmärgid biometaani valdkonnas

7.2.1. Euroopa Liidu eesmärgid biometaani valdkonnas

Eesti riigi eesmärk biometaani kasutuselevõtuks tuleb Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ. Direktiiv näeb ette, et aastaks 2020 kataks Euroopa Liit vähemalt 20% oma kogu energia tarbimisest taastuvenergiaga. Samuti peavad kõik liikmesriigid tagama aastaks 2020, et vähemalt 10% transpordikütustest oleks biokütused, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, nagu näiteks biometaan. Vastavalt taastuvenergia direktiivile peab biokütuse tootmine olema säästlik, mis tähendab, et biokütused, mida kasutatakse taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks ja mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest peavad vastama säästlikkuse kriteeriumitele, millele viitab Eesti välisõhu kaitse seadus. Taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Eesti võtma vastu meetmeid, et aidata kaasa biometaani laiemale levikule ja tagada biometaani tootjatele juurdepääs gaasivõrgule.

Lisaks pannakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu direktiiviga 2014/94/EL liikmesriikidele kohustus rajada alternatiivkütuste (sh maagaas ja biometaan) kasutuselevõtuks minimaalne taristu. Direktiivi kohaselt peab liikmesriigi poliitika tagama üldkasutatavate tanklate rajamise mootorsõidukite varustamiseks gaasilises olekus surugaasi või surubiometaaniga. Samuti propageerib antud direktiiv liikmesriigi sisest biometaani tootmist.

Aastal 2010 andis Euroopa Komisjon välja mandaadi (M/475), mille alusel alustas Euroopa Standardimiskomitee ( CENEuropean Committee for Standardization) ettevalmistusi töötamaks välja Euroopa standardit mootorsõidukites kasutatava biometaani kvaliteedi kohta kui ka Euroopa tehnilist spetsifikatsiooni maagaasivõrku sisestatava biometaani kvaliteedi kohta. Töö läbiviimiseks loodi CEN-is tehniline komisjon, mis omakorda moodustas ekspertgrupid dokumentide koostamiseks. Euroopa standardikavandid nii biometaani sisestamisele maagaasi võrku (prEN 16723-1) kui ka biometaani kasutamisele autokütusena (prEN 16723-2) on olemas, kuid lõplikud standardid on veel valmimata.

7.3. Biometaani tootmine ja potentsiaal Eestis

7.3. Biometaani tootmine ja potentsiaal Eestis

Eestis alustati biometaani tootmist 2018. aasta aprillis. Esimesena alustas biometaani tootmist Kundas Lääne-Viru maakonnas asuv Rohegaas OÜ, kes toodab biometaani reoveesettest. 2018. juulis alustas tootmist ka teine tootja Biometaan OÜ, kes toodab biometaani sõnnikust ja biomassist Koksveres Viljandi maakonnas. Kui aprillis 2018 oli Eestis toodetud biometaani kogus veel 353 MWh, siis maikuus ulatus vastav näitaja juba 2642 ning juunis 5087 MWh-ni. 2018. aasta II kvartalis toodeti Eestis kokku 8082 MWh biometaani, millest 7941 MWh toodeti reoveesettest ja 141 MWh loomsest sõnnikust ja biomassist. Kogu 2018 II kvartalis toodetud biometaan tarbiti ära transpordisektoris autokütusena.

Eesti riigi eesmärk on kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest 3% (36 miljonit m3) on plaanis katta biometaaniga33 Eesti Arengufond on hinnanud biometaani potentsiaalset aastast tootmiskogust Eestis 450 miljoni Nm3-le34 Kõige suurema potentsiaaliga ressursiks on rohtne biomass põllumajandusmaadelt ja põllumajandustootmise jäägid, aga ka tööstusprotsesside jäätmed. Vähesema potentsiaaliga on prügilagaas ja muud jäätmed nagu reoveesetted ja biojäätmed. Biometaani potentsiaal toormeliikide kaupa on toodud joonisel 34.


 

Joonis%2034%20Biometaani%20potentsiaal%20toormeliikide%20kaupa.PNG

Joonis 34 Biometaani potentsiaal toormeliikide kaupa

 

Biometaani lõpphind erineb märkimisväärselt olenevalt sellest, millist toorainet on kasutatud. Kõige odavama lõpphinnaga biometaani saab toota prügila ja munitsipaaljäätmetest ning seejärel reoveest ja orgaanilistest tööstusjäätmetest. Kõige kallim aga on toota biometaani põllumajandustootmise jääkidest ja biomassist põllumajandusmaadelt.

Kuigi biomassi rikkaid põllu-ja rohumaid on Eesti palju, siis on need tihti pindalalt väikesed ja paiknevad hajutatult, mis tähendab, et ressursi kokku kogumine ja transport võib olla kulukas ning majanduslikult tasuv biometaani kogus tegelikult väiksem kui esialgu hinnatud. Sellegipoolest on Eestis piisavalt ressursse, et toota aastaks 2020 vähemalt 36 miljonit Nm3 biometaani aastas, mis kataks ära ligi 3% kütuse kogutarbimisest Eestis.

Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku 8,5 TWh ulatuses, millest 67% moodustab diislikütus ja 33% bensiin. Elektri, LPG, CNG ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on seni olnud marginaalne. Eesti on eesmärgi täitmiseks võtnud suuna välja arendada kohalikul toormel põhineva biometaani tootmise ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna.35

Lisaks sellele, et biometaani kasutamine mootorikütusena vähendab kordades keskkonna saastamist, suurendaks biometaani kasutuselevõtt ühiskonna jõukust ja vähendaks riigi sõltuvust importkütustest avaldades positiivset mõju varustuskindlusele. Eesti Arengufondi andmetel oleks biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on korraldatud efektiivselt. See tähendab, et biometaani tootmisüksused on suurema mahuga kui 5 miljonit Nm3 aastas, tarnimine toimub juba eksisteeriva infrastruktuuri baasil (tanklad ja gaasitrassid) ja kütuse asendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile.36

 

 
 

33 Energy Research Center of the Netherlands; Biomethane market development in Estonia. 2016.

34 Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena- väärtusahel ja rakendusettepanekud 2015; Eesti Arengufond; http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2015/10/Eesti_Arengufond_Bi…

35 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2016-2025; http://gaas.elering.ee/wp-content/uploads/2016/03/Gaasi%C3%BClekandev%C…

36 Eesti energiamajandus 2015, Eesti Arengufond; http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2015/11/EAF._Eesti_energiam…

7.3.1. Eesti eesmärgid ja tegevuskavad biometaani valdkonnas

7.3.1. Eesti eesmärgid ja tegevuskavad biometaani valdkonnas

Täitmaks Eesti biometaani eesmärke on riigil plaanis arendada biometaani turgu ja luua selle jaoks vajalikud tingimused. Biometaan on oluline taastuvkütus, mida saab vajadusel segada maagaasiga ning mis võiks tulevikus asendada transpordisektoris kasutatavaid fossiilkütuseid. Biometaanituru arengut soodustavad järgnevad määrused, seadused ja arengukavad:

2015. aastal võeti vastu määrus „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused,“ 38 mille eesmärgiks on anda toetust biometaani tarnimise ja tarbimise käivitamiseks Eestis ning taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks transpordisektoris. Määrus soodustab biometaanile kui taastuvkütusele nõudluse tekkimist ja biometaani tootmist kohalikust ressursist. Toetamise tingimuste oodatavaks tulemuseks on 2020. aastal 4000 tonni õliekvivalendi väärtuses biometaani aastane tootmine ja tarbimine transpordisektoris, mis on ligi 4,7 miljonit m3 biometaani aastas.

„Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse“39 („ATKEAS“) muutmise seaduse eelnõu kohaselt tõstetakse aktsiismaksu veeldatud naftagaasile (LPG) ja kehtestatakse aktsiismaks surumaagaasile (CNG) alates 2017. aastast. Eelnõu kohaselt jääb biometaan aktsiisimaksu vabaks vähemalt 2018. aastani. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud mõista, et metaankütustele transpordis on vaja kehtestada kindel, stabiilne ja pikaajaline maksupoliitika ja seadusandlik regulatsioon, et tagada investorite ja turuosaliste kindlus tanklataristustesse investeerimisel ja sõidukite soetamisel.

Gaasile sätestatud nõuded kehtivad Maagaasiseaduse40 (MGS) kohaselt ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu transportida. See tähendab, et nende tingimuste täitmise korral on biometaani tootjatel õigus sisestada oma biometaani Eesti gaasivõrku ning turuosalistel on õigus sellist biometaani läbi gaasivõrgu transportida, osta ja müüa.

Lisaks Eestis kehtestatud määrustele ja seadustele soodustavad biometaani arengut ja kasutuselevõtmist transpordisektoris ka transpordi arengukava, taastuvenergia tegevuskava ja energiamajanduse arengukava.

Transpordi arengukava 2014-2020 41 kohaselt on perioodi üheks suurimaks arenguvajaduseks suurendada taastuvate kütuste osakaalu transpordisektoris ning eelistatult kasutada Eestis toodetud kütuseid. Arengukava kohaselt tuleb transpordisüsteemi arendamisel eelistada väiksema keskkonnamõjuga kütuseid ning üks oluline oodatav muudatus transpordis aastal 2020 on taastuvenergial sõitvate sõidukite suurem osakaal kogutranspordis. Sealjuures peaks peamiseks alternatiivseks kütuseks olema Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan.

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 42 näeb ette biometaani tootmise ja tarbimise toetamist ja taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamist transpordi valdkonnas. Esimeste sammudena nähakse surugaasibusside kasutuselevõttu, mis aitaks luua esmase kriitilise nõudluse gaasilise kütuse järele ning soodustaks seeläbi teiste surugaasil töötavate sõidukite turupõhist kasutuselevõttu ning seejärel biometaanile üleminekut.

Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukavale aastani 2030 43 (ENMAK) võiks olla üheks otstarbekaks tegevuseks biometaani propageerimisel Eestis ühistranspordi hanked, kus läbi hanketingimuste kohustatakse transpordiettevõtjaid kasutama teatud osakaalus biometaani. Lisaks näeb arengukava vajadust pikaajalise aktsiisipoliitika järele, mis on paljude turuosaliste sõnul üks peamisi turutõkkeid valdkonna arengus. Selleks, et hoida ära biometaani tootmisega kaasnevaid võimalikke jätkusuutlikkuse probleeme, „planeeritakse sektori toetamist juhtudel, kus on eelnevalt kindlaks määratud ahel biogaasi tootmisest kuni tarbijani jõudmiseni, võimaldades toetust saada ettevõtjatel, kes asuvad ükskõik millises ahela osas, eeldusel, et toetusvajadus on põhjendatud.“44 Samas on juba teostatud analüüside põhjal jõutud järelduseni, et biometaani tootmise toetamine fikseeritud müügihinna ehk feed-in tariff kaudu ei ole otstarbekas.

7.4. Gaasi (biometaani) päritolutunnistused

7.4. Gaasi (biometaani) päritolutunnistused

Biometaani tootmise ja tarbimise soodustamisel Eestis on oluline roll gaasi põhivõrgu omanikul ja süsteemihalduril Eleringil. Elering saab kaasa aidata toodetud biometaani transportimisel tarbijateni ning biometaani arvestusel. Selleks, et biometaan jõuaks tarbijateni peab Elering looma biometaani tootjatele efektiivsed tingimused gaasivõrguga liitumiseks, nõustama tootjaid liitumisvõimaluste leidmisel ja võimaldama tanklatel kiirelt ühineda olemasolevate ja uute gaasivõrkudega. Sealjuures tuleb rakendada biometaani kvaliteedinõudeid ja tekitada võimekus mõõta ja monitoorida võrku vastuvõetava biometaani koguseid ja kvaliteeti.

Tagamaks biometaani transporti tarbijateni on Elering loonud päritolutunnistuste süsteemi gaasi (biometaani) päritolu tõendamiseks tarbijatele, mis hõlmab ka võrguga mitteühenduses olevate tootjate poolt toodetud biometaani arvestust. Gaasi päritolutunnistuste register on mõeldud gaasi päritolu tõendamiseks lõpptarbijale. Selles infosüsteemis toimub päritolutunnistuste väljastamine tootjale, ülekandmine ühelt kontolt teisele ehk lihtsamalt kauplemine ning kustutamine tarbija vastu, mis tähendab, et tarbija on tarbinud rohegaasi. Lisaks aitab vastav päritolutunnistuste süsteem Eesti riigil arvestust pidada tarbitud taastuvatest energiaallikatest pärineva transpordikütuste osas.

Toodetud biometaani ülepiirilise kaubanduse võimaldamiseks ja tarbijate ühtsetel alustel informeerimiseks toodetud gaasi (biometaani) päritolu kohta on seatud Euroopa Liidus sisse päritolutunnistuste süsteem. Liikmesriikidelt nõutakse registri või vastava andmebaasi loomist, mis võimaldaks taastuvallikaist energia tootmist usaldusväärselt tõestada. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid tagamaks, et päritolutunnistused antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse ehk kustutatakse elektrooniliselt ja et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad44.

 

7.5. Biometaanituru areng

7.5. Biometaanituru areng

Biometaani, kui kohalikust taastuvast ressursist transpordi kütuse tootmine ja tarbimine vähendaks CO2 heitmeid transpordis, soodustaks efektiivsemat jäätmekäitlust, ergutaks majandust maapiirkondades luues uusi töökohti ja vähendaks sisseostetava kütuse hulka. Biometaani potentsiaali on tõestanud juba mitmed Arengufondi tööd ja uuringud, kuid gaasilise kütuse turg Eestis on tänaseni vähearenenud. Biometaanituru arengut Eestis takistavad mitmed tegurid.

Üheks takistavaks teguriks biometaanituru arengus on tootmisega kaasnevad suured alginvesteeringud. Biogaasi tootmisüksuse ja puhastusjaama rajamine, biometaani transpordisüsteemide (torustik, surubiometaani transportivad veokid) loomine, tanklate rajamine, biojäätmete jäätmekäitlussüsteem (konteinerid, kokku kogumine, transport biogaasijaamani) toovad kaasa märkimisväärsed kulud ja pika tasuvusaja. Pikk tasuvusaeg teeb investorid ettevaatlikuks ja võib muuta ilma toetusskeemideta biometaani tootmise majanduslikult ebamõistlikuks.

Samuti on üheks turu takistuseks tankimiskohtade vähesus. Eestis on hetkel 10 surugaasi tanklat, mis on oluline piirang tarbijaskonna tekkimisel. Samas on tanklate arv tõusuteel ning tanklaoperaatorid on kindlalt väitnud, et igal aastal on plaanis surugaasitanklaid juurde ehitada. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on tänaseks toetanud 15 surugaasi tankla rajamist, mille tulemusel saavad vajaliku taristuga kaetud pea kõik Eesti regioonid45.

Oluliseks turutõkkeks on ka riigi visiooni puudumine biometaani valdkonnas. Eesti riigil ei ole veel selgeid eesmärke, reegleid ja investeerimistingimusi, mis annaks turuosalistele kindla teadmise riigi edasistest plaanidest. Ka pikaajalise aktsiisipoliitika puudumine teeb tootjad ja tarbijad ettevaatlikuks biometaani valdkonda investeerimises ja surugaasil sõitvate autode soetamises.

Biometaani tegevuskava

2016. aasta lõpuks valmis Eleringi tellimusel riikliku tegevuskava ettevalmistava tööna transpordisektorile fokusseeritud uuring biometaani kasutamisvõimaluste edendamisest Eestis. Uuring Development of Biomethane Based Fuel Market in Estonia46, mille töötas välja Hollandi Energiauuringute Keskus koostöös Hollandi, Rootsi ja Eesti ekspertidega, koosneb 12-st praktilisest ja kuluefektiivsest meetmest. Tegevuste eesmärgiks on asendada 3% (ehk ligi 35,8 miljoni Nm3) transpordisektoris kasutatavast kütusest biometaaniga aastaks 2020. Raportis välja toodud meetmed hõlmavad kogu biometaani väärtusahela aspekte: tarbijad, tanklad, sõidukid, biometaani tootmine ning kuluefektiivne fiskaalne raamistik, mis tagab konkurentsivõimelise kütusehinna tarbijatele.

Uuringust selgub, et kõige suuremaks väljakutseks eesmärgi saavutamisel on kütuse kõrge hind võrreldes imporditud maagaasiga. Tänu suurele biometaani ja maagaasi hinnavahele ei ole biometaani tootmine veel majanduslikult tasuv. Et aga jõuda ambitsioonika eesmärgini on vaja esmalt parandada biometaani tootmise ja tarbimise majanduslikku tasuvust ning seejärel laiendada ja kasvatada turgu. Selline lähenemine vähendab kulusid ning võimaldab lahendada üleskerkinud küsimusi ja probleeme enne kui turg on küps.

Uuringu kohaselt on vaja toetada biogaasi tanklate rajamist ja biometaani tootjate ühendamist gaasivõrku. Samuti tuleb käivitada süsteem biometaani tootjate toetamiseks, et tagada biogaasi konkurentsivõime maagaasiga. Lisaks on vaja turu arendamise eesmärgil ühendada kõik biometaaniga tegelevad osapooled ühtsesse võrgustikku toetamaks infovahetust ja koostööd ning seeläbi ärivõimaluste teket ja arendamist. Selleks, et kütusemüüjad saaksid kasutada biometaani neile määratud taastuvenergia eesmärkide täitmiseks, tuleb rakendada biometaani päritolutunnistuste süsteem.

Oluline on riikliku kava koostamine biometaani kasutamiseks transpordis, mis fikseerib eesmärgid, reeglid ja tingimused investeeringute tegemiseks sektorisse. Peale selle on vajalik biometaani tanklate rajamise strateegia välja töötamine, mis paneks muu hulgas paika tanklate optimaalse tiheduse ja paiknemiskohad. Uuringu kohaselt tuleb biometaani turu arendamise eesmärki arvesse võtta ka riigihangete korraldamisel. Selleks tuleks välja töötada kriteeriumid avalikele transpordi hangetele, et metaani kasutavad sõidukid suudaksid konkureerida teistel kütustel sõitvate sõidukitega.

Uuring peab samuti oluliseks, et turule jõudev kütus oleks 100% biometaan, mitte segu biometaanist ja maagaasist, sest just sel viisil muutub biometaan majanduslikult tasuvaks. Lisaks on kahe kütuse segu müümisel vaja proportsionaalselt suuremat sõidukiparki ja rohkem tanklaid kui 100% biometaani müümisel ning selle saavutamine enne aastat 2020 oleks erakordselt keeruline.

Nimetatud uuring saab olema oluliseks sisendiks ja töövahendiks Eesti riikliku kava koostamisel biometaani kasutamiseks transpordis.

 

46 Development of Biomethane Based Fuel Market in Estonia, 2016

7.5.1. Riiklikud toetused

7.5.1. Riiklikud toetused

Tänaseks hetkeks on riik välja töötanud toetusmääruse „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“. Määrusest tulenevalt makstakse toetust biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Antud meedet rahastatakse CO2 kvoodimüügist saadava tuluga kuni aastani 2020. CO2 kvoodimüügist rahastatav roheline investeerimisskeem (vt välisõhu kaitse seadus) tähendab riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamist keskkonnasäästlikesse projektidesse nagu näiteks biometaanituru arendamisse Eestis. Sõlmitud haldusleping Keskkonnaministeeriumi ja KIKi vahel seab KIKi ülesandeks CO2 heitkoguste ühikutega ehk AAU-ga (Assigned Amount Unit) kauplemise ning rohelise investeerimisskeemi rakendamise ehk saadud tulust toetuse jagamise. AAU müügireeglid näevad ette, et kvoodimüügist saadud tulu tuleb suunata CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse.

Lisaks on riigi poolt välja töötatud toetusmäärus „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ tanklate rajamise ja gaasibusside kasutuselevõtmise toetmiseks. Toetuse eesmärgiks on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja soodustades biometaani kasutuselevõttu transpordisektoris. Toetatavad tegevused on:

  • võimekuse rajamine biometaani tarnimiseks ja tankimisvõimaluse pakkumiseks avalikus lahus- või võrgutanklas;
  • avaliku liiniveo korraldamisel biometaani tarbivate gaasibusside kasutuselevõtt.

 Toetusemeedet rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, mille eesmärgiks on vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid ebavõrdsusi liikmesriigis ja propageerida jätkusuutlikku arengut. Ühtekuuluvusfondi raha jagab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).