Vastutustundlik ettevõtlus
Elering on välja töötanud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted, mis on integreeritud ettevõtte juhtimisse ning annavad sisendi strateegia kujundamisse. Need põhimõtted on kinnitanud ettevõtte juhatus, tagades, et vastutustundlikkus on lahutamatu osa Eleringi tegevusest ja pikaajalistest eesmärkidest.
Põhimõtete eesmärk on selgitada Eleringi rolli ühiskonnas ja kirjeldada ettevõtte seost vastutustundliku ettevõtluse kontseptsiooniga. Need määratlevad Eleringi jaoks olulised rahvusvahelised jätkusuutlikkuse ja ESG raamistikud, millest lähtume ESG teemade juhtimisel, ning sõnastavad vastutustundliku ettevõtluse fookusteemad keskkonna (E), sotsiaalse mõju (S) ja vastutustundliku juhtimispraktika (G) valdkondades. Põhimõtete dokument on avalik ja kättesaadav lehe manusest.
Vastutustundliku ettevõtluse fookusteemad ja nende juhtimine
Elering juhib oma ühiskondlikku mõju ESG valdkondade ja fookusteemade kaudu, mis on valitud lähtuvalt ettevõtte tänastest mõjukohtadest ja võimalusest ühiskondlikke protsesse mõjutada.
Fookusteemad on jaotatud alateemadeks ning nende juhtimiseks oleme koostanud ESG tegevuskava koos täpsemate valdkondlike tegevuskavade ja suunistega. Lisaks juhime ESG teemasid valdkondlike poliitikate ja strateegiate kaudu, tagades süsteemse ja läbimõeldud lähenemise jätkusuutlikkusele.
ESG tegevuskavas määratleme aastapõhised eesmärgid ning uuendame dokumenti jooksvalt vastavalt muutuvatele oludele ja prioriteetidele. Tegevuskava kinnitatakse ettevõtte eelarve osana ka Eleringi nõukogus, mis tagab ESG põhimõtete integreerimise ettevõtte strateegilisse juhtimisse. Juurde joonis majandusaasta aruandest lk 57
Eleringil on vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgis aastast 2019
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas 2023.a maikuus Eleringi taaskord Vastutustundliku Ettevõtluse Kuldtaseme sertifikaadi omanikuks, mis kehtib kaks aastat. Samasuguse tunnustuse pälvis Elering ka eelnevatel kordadel aastatel 2019 ja 2021.
Eesti kõige põhjalikuma vastutustundliku ettevõtluse hindamise indeksi märgistega tunnustatakse Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes hoolivad end ümbritsevast keskkonnast, aga soovivad ka panustada ühiskonda rohkemaga, kui seadus seda neilt nõuaks.
ÜRO säästva arengu eesmärgid
25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030.
Loe säästva arengu eesmärkidest lähemalt
Eleringi tegevusel on oluline mõju pea kõikidele ÜRO üleilmsetele säästva arengu eesmärkidele, kuid tulenevalt Eleringi põhitegevuse eesmärgist tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel on meie põhifookus kahel eesmärgil
Nr 7 Jätkusuutlik energia
Meie eesmärk on taga�da juurdepääs tasku�kohasele, usaldusväär�sele, jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale. Usume, et sotsiaalma�janduslikult odavaim energia on saavutatav vaid tõhusalt toimiva ja läbipaistva regionaalse energiaturu kaudu, mis tugineb töökindlale ja nutikale energiavõrgule.
Meie visioon on tagada varustuskindlus klii�maneutraalsel moel, kasutades digitaalseid tööriistu, et muuta energiavõrk paindlikumaks, efektiivsemaks ja tulevikukindlaks.
Nr 13 Kliimamuutuste vastased meetmed
Eleringi kliima�poliitika eesmärk on tagada Eesti varustuskindlus klii�maneutraalsel viisil, et saavutada kliima�neutraalsele majan�dusele üleminekul Eleringi strateegilised eesmärgid. Mõtleme kaasa ja panustame Pariisi kliimakokkuleppega seatud Euroopa kliimaees�märkide saavutamisse, olles eestvedajaks elektri- ja gaasisüsteemide kliimaneutraalseks muutmisel.
Oleme võtnud Euroopa Liidust ambitsioonikama eesmärgi – muuta Elering 2030. aastaks kliima�neutraalseks, et võimaldada energiatarbijatel kasutada kliimaneutraalset energiat kogu väär�tusahela ulatuses, sealhulgas ülekandeteenuse osas. See samm tugevdab Eesti energiasüsteemi keskkonnasõbralikkust, konkurentsivõimet ja varustuskindlust
CO-2 jalajälg
Elering on hinnanud elektri ülekandevõrguga seonduvat kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2019-2025 riikliku lõpptarbimise suhtes. Seda infot saavad Eesti ettevõtted kasutada oma jalajälje hindamisel ja ESG aruannete täitmisel.
Eleringi kasvuhoonegaaside heitest olulise osa moodustavad elektrienergia võrgukaod. Elektrienergia võrgukadude vähendamiseks kasvuhoonegaaside heites on Elering alates 2022. aastast soetanud taastuvenergia päritolutunnistusi – 2022. aastal 8005, 2023. aastal 52 000, 2024. aastal 118 000 ja 2025. aastal 184 000 päritolutunnistust.
|
2019 |
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 | |
|
Elektri ülekande võrguga seotud otsene |
0.033 |
0.024 |
0.032 |
0.040 |
0.033 |
0.013 |
0,011 |
Eleringi 2025. aasta kasvuhoonegaaside jalajälg
Eleringi kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside standardit „GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standards“. Standardi kohaselt jaotuvad Eleringi äritegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme skoopi:
- Skoop 1 (Mõjuala 1) – otsesed emissioonid ettevõtte poolt omatud või kontrollitud allikatest.
Eleringi puhul klassifitseeruvad siia Kiisa avariielektrijaama käivitamiseks kasutatud diiselkütus ja maagaas, töösõitudega seotud bensiin- ja diiselkütus, aastane väävelheksafluoriidi (SF6) juurde lisamine ning soojusenergia tootmiseks kasutatud maagaas.
- Skoop 2 (Mõjuala 2) – kaudsed sisseostetud energiast tulenevad emissioonid.
Eleringi puhul klassifitseeruvad siia elektri ja gaasi kadu, sisseostetud elektri- ning soojusenergia.
- Skoop 3 (Mõjuala 3) – kõik muud kaudsed emissioonid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas ülespoole või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel.
Eleringi puhul klassifitseeruvad siia ostetud tooted ja teenused, seadmed, põhivara, ärireisid, töötajate tööle- ja kojusõidud, jäätmed, kontorites kasutatud paber ning tarbitud vesi.
Keskkonnapõhimõtted
Pidev keskkonnamõjude hindamine on loomulik osa meie igapäevasest tegevusest. Märkimisväärse osa meie keskkonnaalasest tegevusest lähtub Eestis kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Näiteks tuleb trafode hooldusel ja ohtlike jäätmete käitlemisel, ladustamisel ja äraveol alajaamadest jälgida kümnete erinevate õigusaktide nõudeid. Nende nõuete eeskujulik täitmine on osa meie loomulikust tööprotsessist ning meie töötajatel on vastavad teadmised ja kvalifikatsioon.
Elering juhindub järgmistest keskkondliku vastutuse põhimõtetest:
- teavitame töötajaid ja tarnijaid seadusandlikest jm keskkonnaalastest nõuetest ja kohustume neid täitma
- väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket, rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat
- tarbime ressursse säästlikult
- nõuame hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist
- ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud – neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet.
Loe lisaks:
Keskkonnamõjude hindamine
Kõikide Eleringi uute elektrisüsteemi arenduste lahutamatuks ning oluliseks osaks on projektide keskkonnamõjude hindamine ja huvitatud osapoolte teavitamine. Keskkonnamõjude hindamine on protsess, kus selgitakse, hinnatakse ja kirjeldatakse kavandatava tegevuse eeldatavat keskkonnamõju, analüüsitakse selle mõju vältimis- või leevendamisvõimalusi ning leitakse sobivaim lahendusvariant.
Avalikkuse kaasamine läbi avalike arutelude on parim viis osaleda keskkonnamõjude hindamises ning võimaldab leida ühisosa projektiga selle algfaasis.
Varasemalt on keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess algatatud näiteks Harku–Lihula–Sindi, Kilingi-Nõmme–Riia ja Balticconnectori projektide kohta ning viimasel ajal nt EstLink 3 ühenduse osas.