Elektribörsi süsteemihind aprillis tõusis, Baltimaades langes hind Läti hüdroenergia toel

Hinnatõusu tingis hüdroenergia madal tase – eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli hüdroreservuaaride täituvus Norras 44 protsenti madalam. Seetõttu kattis Norra eelmisel kuul kodumaise toodanguga 87 protsenti tarbimisest, võrreldes 94 protsendiga märtsis. Lisaks hoidis süsteemihinda kõrgemal jahedate ilmade püsimine kuu keskpaigani.

Erinevalt süsteemihinnast langes NPS Eesti hinnapiirkonnas hind aprillis 4,4 protsenti 43,31 euroni megavatt-tunni kohta. Lisaks Eestile langes elektrienergia börsihind ka NPS ELE, Leedu ja Soome hinnapiirkonnas, vastavalt 4,4 ja 3,3 ja 2,4 protsenti. Kõigis kolmes piirkonnas oli elektri hind mõnevõrra kõrgem kui Eestis.

Olulist mõju elektri hinna kujunemisele Balti riikides avaldas tootmise kasv Lätis aprillikuu teisel poolel, mil järsult tõusnud veehulk Daugava jões võimaldas toota suures koguses hüdroenergiat. Tänu hüdroenergia suurele toodangule ületas tootmine Lätis tarbimist 22 protsendi võrra ning ülejäänud energia eksporditi naaberriikidesse. Seoses impordi kasvuga Lätist vähendas Leedu importi Venemaalt ja Valgevenest.

Eesti-Soome ühendusel EstLink 1 oli võimsusvoog aprillikuu esimesel poolel vahelduva suunaga, päevasel ajal Soomest Eestisse ning öistel tundidel Eestist Soome. Läti suurvee saabumisel aprillikuu teisel poolel liikus elekter peamiselt Eestist Soome. Netoeksport Eestist Soome oli aprillikuus kokku 46 gigavatt-tundi. Aprillikuus oli EstLink 1 koormatud maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 174 tunnil Eestist Soome ja 93 tunnil suunal Soomest Eestisse. Eesti-Läti ühendusel esines ülekandevõimsuse puudujääk kokku 66 tunnil.

Eestisse imporditava maagaasi hind langes Eleringi hinnangul aprillikuus ligi kaks protsenti ja oli 32,93 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnalangust soodustas euro tugevnemine ning naftahindade langus.

Süsinikdioksiidi (CO2) emissioonikvoodi hind on alates aasta algusest püsinud madalal tasemel. Aprillikuus langes emissioonikvoodi hind kuu alguse 5,11 eurolt kuu lõpuks 2,70 eurole tonni kohta.

Aprilli täispika elektrituru kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Andmete edastus Dashboardile on taastatud

Eleringi tulude kasv vastab prognoosile

Ettevõtte esimese kvartali tulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaheksa miljoni võrra 42,5 miljoni euroni. Eleringi finantsjuhi Peep Soone sõnul avaldavad talvekuudel majandustulemustele olulist mõju nii suurem elektritarbimine kui ka talvine tariifistruktuur.

Eleringi majandustulemused on olulisel määral mõjutatud sesoonsusest ning just aasta esimeses kvartalis teenib ettevõte olulise osa kogu aasta kasumist. Näiteks möödunud aastal moodustas esimese kvartali kasum ligi 46 protsenti kogu aasta puhaskasumist. Teises ja kolmandas kvartalis alaneb tulude maht ja kasumlikkus koos elektrienergia ülekandemahtude vähenemisega oluliselt.

Ärikulud suurenesid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 3,8 miljoni euro võrra 20,6 miljoni euroni. Ärikulude kasvu peamiseks põhjuseks oli bilansienergia ning kadude elektri ostukulude suurenemine seoses elektrituru avanemisega. Neto finantskulud vähenesid 0,3 miljonit eurot.

Esimeses kvartali kokkuvõttes ulatus ettevõtte ärikasum 21,9 miljoni ja puhaskasum 20,6 miljoni euroni. Kogu kasum lähem enam kui 200 miljoni eurose investeerimisprogrammi finantseerimiseks. Antud summa ületab teenitavat tulu käesoleval aastal ligi neli korda ja ülejäänud raha tuleb laenata lisaks. Suurimad investeerimisobjektid on tänavu Eesti-Soome vaheline elektriühendus EstLink 2 ja Kiisa avariireservelektrijaama esimene etapp. Esimeses kvartalis investeeriti põhivarasse 15,8 miljonit eurot, mis on ligikaudu sama palju kui aasta tagasi.

Eleringi esimese kvartali tulemustega saab tutvuda siin.

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Esimeses kvartalis toodetud taastuvenergia kogus vähenes kolmandiku

Kõige enam kahanesid biomassist ja -gaasist ning hüdroenergiast toodetud elektrienergia kogused – vastavalt 50 protsenti 133 gigavatt-tunnini ja 42 protsenti kuue gigavatt-tunnini. Seevastu tuuleenergiast toodetud elektrienergia kogus kerkis 10 protsenti 122 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis elektrienergia kogutarbimisest 9,6 protsenti.

Toetust sai esimeses kvartalis 77 protsenti toodetud taastuvenergiast. Rahalises arvestuses kulus toetusteks kolme kuu jooksul 10,8 miljonit eurot, mis on 42 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kõige enam ehk 52 protsenti vähenes toetuse maksmine biomassist toodetud elektrienergiale. Languse peamine põhjus oli asjaolu, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saanud enam toetust biokütuse kasutamise eest. Alanesid ka toetuse väljamaksed tuuleenergiast ja hüdroenergiast toodetud elektri eest. Seevastu toetused biogaasist toodetud elektrienergiale kasvasid.

Kuigi eelmise aasta algusega võrreldes on lisandunud mitu tuuleparki ja toodetud tuuleenergia kogus on kasvanud, kahanes toetus tuuleenergiale eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kümnendiku. Toetuse kahanemise taga võib olla asjaolu, et mõõtmistulemuste järgi jäi keskmine tuulekiirus Pakri poolsaarel ja Virtsus, kus asuvad mitmed toetust saavad tuulepargid, aastatagusega võrreldes 16 protsendi võrra väiksemaks.

Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitasid tootjad tänavu esimeses kvartalis kümnendiku vähem kui aasta tagasi ehk kokku 1,3 miljoni euro ulatuses. Toetust saanud tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kahanes eelmise aasta 45 gigavatt-tunnilt 41 gigavatt-tunnile selle aasta esimeses kvartalis.

Mikrotootjad tootsid esimeses kvartalis 28 megavatt-tundi taastuvenergiat

Enamus mikrotootjatest on toetuse saajate hulka lisandunud alates möödunud aasta teisest poolaastast.

Taastuvenergia toetust said mikrotootjad selle aasta esimese kvartali jooksul kokku 1520 eurot. Suurima kuise toetuse – 355 eurot – sai märtsikuus 100-kilovatise tuuliku omanik. Väikseimaks toetussummaks oli 0,91 eurot, mille sai veebruaris ühe päikeseelektrijaama omanik.

16 mikrotootja tootmisseadmete koguvõimsus on 405 kilovatti. Päikeseelektrijaamu on nende hulgas 11 koguvõimsusega 69 kilovatti. Suurima päikeseelektrijaama võimsus on 10 kilovatti ja kõige väiksema võimsus 2,5 kilovatti. Päikeseelektrijaamade omanikud taotlesid aasta kolme esimese kuu jooksul toetust 5,7 megavatt-tunnile toodetud elektrile.

Tuulest elektrit tootvaid mikrotootjaid on märtsikuu seisuga viis ja nende tootmisseadmete koguvõimsus on 336 kilovatti. Väikseima mikrotootja tuulik on 10-kilovatine ja suurimal 150-kilovatine.

Mikrotootjana käsitletakse kuni 200-kilovatise võimsusega elektrijaamu.