Võrguettevõtjad hoiatavad: elektriliinide läheduses tuleb tegutseda äärmiselt ettevaatlikult

Võrguettevõtjate Eleringi ja Elektrilevi ning Päästeameti ühine elektriohutuskampaania tuletab inimestele meelde liinidega seotud ohte ning kutsub üles ettevaatlikkusele liinide läheduses.

Aktiivsel aia-, põllu- ja ehitustööde, aga ka meelelahutusürituste korraldamise ajal kipuvad inimesed unustama elektriliinide läheduses varitsevat ohtu. Õhuliini kaitsevööndis viibides ei saa kunagi olla liiga ettevaatlik. Näiteks kõrgepingeliinidest võib inimene saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu, aga on sellele liiga lähedal.

„110 kilovoldise liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ning võimsamate liinide puhul juba 2,5 meetri kauguselt,“ selgitas Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid. „Kuigi liinijuhtmed jooksevad kõrgetel mastidel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad – näiteks kallurid, metsaveomasinad, kraanad, tõstukid või kombainid.“

Elektrilevi  ohutuse koostööpartneri Raivo Orase sõnul ei tohi maha kukkunud õhuliini juhtmele mingil juhul läheneda või seda puudutada: „Kui märkad maha kukkunud juhet, ei tohi sellele minna lähemale kui 20 meetrit, sest juhe võib olla pinge all ja eluohtlik. Selle asemel soovitame koheselt teatada ohtlikust olukorrast telefoninumbril 112.“

Samuti kampaanias osaleva Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Sandra Repp tuletab meelde, et lõket ei tohi õhuliini lähedal teha isegi juhul, kui ilm on tuuleta ja lõket hoitakse kontrolli all: „Lõkkest kerkiva suitsusamba ja õhuliini juhtmete vahel võib tekkida  elektrit juhtiv ioniseeritud kanal, kus elektrilöök võib tekkida ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Selline elektrilöök ohustab inimese elu 25 meetri raadiuses.“   

Elektriliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleb võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ja avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad elektriliinide läheduses lisaks lõkkele tekitada näiteks ka kõrge antenn, batuut või tuulelohe. Kindlasti ei tohi ka elektrimastidele ronima minna. „Kahetsusväärselt on sel aastal juba juhtunud, et kaks noorukit ronisid kõrgepingeliini masti peal. Õnneks seekord nendega midagi ei juhtunud, kuid selline tegevus on potentsiaalselt eluohtlik,“ hoiatas Veeleid.

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kilovoldise pingega liinide korral 25 meetrit ja 330 kilovoldise pingega liinide korral 40 meetrit. 

Peamised põhimõtted, mida elektriliinide läheduses viibides ja töötades silmas tuleb pidada:

• Kooskõlasta võrgu valdajaga kõik elektriliini kaitsevööndis tehtavad tööd.
• Kooskõlasta võrgu valdajaga kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega avalikel teedel liikumine ja väljaspool teid liini kaitsevööndis liikumine.
• Kui masin on sattunud pinge alla, et tohi masinast mingil juhul väljuda. Oota kabiinist väljumiseks kõrvalist abi ja kinnitust, et liin on välja lülitatud.
• Juhul, kui liinilt on maha kukkunud juhe või tross, siis ei tohi seda mingil juhul puutuda. Ära mine juhtmele lähemale kui 20 meetrit ja teata juhtunust Päästeametile. Tõkesta seni juurdepääs maha kukkunud juhtmele.
• Avalikud üritused ja lõkked kõrgepingeliini all on keelatud.
• Elektrimastidel ronimine on keelatud

Lapsed kõrgepingeliinimastil ronimas ja oma elu ohtu seadmas