Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringi 2018. aasta varustuskindluse aruande kohaselt on regionaalsed tootmis- ja ülekandevõimsused piisavad Eesti elektrivarustuse tagamiseks kõigis olukordades kuni aastani 2025. Suure tõenäosusega ka hiljem, kuid täpse hinnangu koos võimalike vajalike meetmetega saab anda peale Venemaa elektrisüsteemist desünkroniseerimise tehnilise lahenduse kokku leppimist järgmise aasta varutuskindluse aruandes.

„Eesti elektrisüsteemi töötamise suurim süsteemne risk ja sellega oht tarbija varustuskindlusele on seotud asjaoluga, et Balti riigid on osa Venemaa ühendatud energiasüsteemist. Oleme viimaste aastate jooksul tegelenud intensiivselt seda riski maandavate tegevustega ja põhimõtteline tehniline lahendus Venemaa elektrisüsteemist eraldumiseks peaks tekkima veel selle aasta jooksul, “ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Hetkel on eesmärk teostada Balti riikide elektrisüsteemide eraldamine 2025. aasta lõpuks. „Viimased analüüsid näitavad, et desünkroniseerimine ei tähenda tarbijatele tulevikus võrgutasu kasvu. Vastupidi, oleme plaaninud kaasata koos Läti ja Leedu kolleegidega sünkroniseerimise projekti raames olulisel määral Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid,“ selgitas Veskimägi.

Esmakordselt on varustuskindluse tänavuse hinnangu koostamisse kaasatud lisaks Eesti ja Balti riikide süsteemihalduritele ka Soome elektrisüsteemihaldur Fingrid, saamaks suuremat kindlust regiooni kui terviku varustuskindlusele. Ühine analüüs näitab, et piirkondlikus vaates on varustuskindlus tagatud väga konservatiivsete eelduste kohaselt, mille järgi suletakse mitmed olemasolevad elektrijaamad, sealhulgas Narva elektrijaamade vanad plokid, seni teadaolevast varem ning investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse viibivad.

„Kuigi varustuskindlus on kuni 2025. aastani kindlasti tagatud, tuleb elektrituru arendamisega tegeleda juba praegu, et tagada täpsed hinnasignaalid tuleviku investeeringuteks tootmisesse ja tarbimise juhtimisse. Varustuskindluse vaatest on piisavalt aega, et tegeleda elektrituru disainiga, tagamaks õiged investeerimissignaalid,“ märkis Veskimägi.

Kulutõhusaim viis varustuskindluse tagamiseks on toimiv regionaalne elektriturg. Elering on turuosalistega peetud avaliku konsultatsiooni põhjal uuendanud elektrituru arendamise visiooni.  See pakub välja turupõhised lahendused subsiidiumide ja muude administratiivsete meetmete kaotamiseks, tarbijate kaasamiseks elektriturule ning erinevate perioodide hinnainstrumentide efektiivsuse suurendamiseks.

„Ükski Eesti põhine administratiivne lahendus tootmisvõimsuste suurendamiseks ei tööta, kuni Eesti näeb ennast osana suuremast sünkroonalast ja Euroopa Liidu elektriturust. Administratiivsed tarbijate poolt otse kinni makstavad lahendused tuleb kasutusele võtta vaid viimasel võimalusel, kui turupõhiseid meetmeid ei suudeta rakendada või need ei oma oodatud mõju,“ kommenteeris Veskimägi.

 

Eleringi tänavuse varustuskindluse aruandega on võimalik tutvuda siin: https://elering.ee/toimetised#tab0

Seotud teemad