Valmis Kiisa avariielektrijaama peahoone

Täna, 13. juunil toimus Kiisal Eesti esimese avariielektrijaama hoone valmimise pidulik ära märkimine. Jaama esimene plokk alustab tööd 2013. aastal tagades elektrisüsteemi avariide korral tarbijate varustuskindluse.

Vastvalminud Kiisa elektrijaama hoone on esimene etapp 2013. aastal valmivast elektrisüsteemi avariiolukordades käivitatavast elektrijaamast, mis võimaldab katta ootamatu võimsuse puudujäägi Eesti elektrisüsteemis kõigest 10 minuti jooksul. Eestis teisi sarnaseid avariijaamu ei ole ning elektritootmise ootamatu katkemise või languse korral saadakse täna elekter Lätist. Valmiv avariielektrijaam igapäevaselt elektriturul ei osale.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Kiisa elektrijaam olulise tähendusega Eesti energiavarustuskindluse tagamisel. “Kuna Läti elektritootmine on pidevas defitsiidis ja ülekandevõimsused piiril on piiratud, siis loob avariireservi Eestisse toomine täiendava kindluse parema hinnaga meie tarbijatele. Koos merekaablitega EstLink 1 ja 2 suudab Kiisa jaam süsteemi rikete korral katta kogu Eestis vajamineva võimsuse,” ütles Veskimägi ning lisas, et näiteks võimaldab jaam avarii korral katta suure osa kogu Tallinna talvisest elektritarbimisest.

Avariireservelektrijaama võimsuseks on 250 MW. Esimene plokk 110 MW ulatuses valmib järgmise aasta kevadel ning teine plokk 140 MW võimsusega 2014. aastal. Avariijaama ehitamiseks on Elering sõlminud lepingu vastava hanke võitnud ettevõttega Wärtsilä Finland Oy. Investeeringu kogumaht on ligikaudu 135 miljonit eurot.

Jaama ehitaja Wärtsilä Corporation asepresident ja juhatuse liige Kari Hietanen tõdes, et koostöö Eleringiga on olnud väga konstruktiivne ning Kiisa jaam on tänase seisuga üks kaasaegsemaid avariijaamu. “Kahtlemata on Kiisa näol tegemist kõige kaasaegsema ja töökindlama avariireservjaamaga Põhja- ja Baltimaades. Hea meel, et oleme selle ehitusse saanud rakendada oma pikaajalise kogemuse, uusima tehnoloogia ning teadmised,” lausus Hietanen.

Jaam põhineb võimsatel Wärtsilä diiselgeneraatoritel ning hakkab töötama nii diiselkütusel kui maagaasil. Kohapeale rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisav kütuse olemasolu ka kõige kriitilisemates olukordades. Avariireservelektrijaamal on läbi Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti.

Ehituse järgmise etapina hakatakse selle aasta augustis paigaldama juba esimesi mootori ja generaatori komplekte. Avariireservelektrijaama esimene plokk peaks katsetusteks valmis olema juba 2013. aasta jaanuaris.

Lisainfo avariijaama kohta on kättesaadav siin.

Uut jaama tutvustava klipi leiab siit.