Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustavad taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine kasvuhoonegaaside alandamiseks.

Taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada  energiasäästu, tootmise ja tarbimise suuremat efektiivsust, energiajulgeolekut, energiavaldkonna innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.

Taastuvenergia pole asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Eesti elektrimajanduse arengu visioon aastani 2050 näeb ette, et elektri tootmisel toetatakse majanduse ressursitõhusust, sealhulgas kasutatakse energiaallikana tootmisjääke, mida mujal pole enam otstarbekas või võimalik kasutada ning elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal. Sealjuures on toetused elektri tootmisele erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning peamiseks investeeringute teostamise initsiaatoriks on turumehhanismid (sh paindlikud koostöömehhanismid).

Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat ning päikeseenergeetikat.

 
Taastuvenergia eesmärgid Sihttase 2010 Tegelik 2010 Sihttase 2020
Taastuvelektri osakaal brutotarbimises vähemalt 5,1% 9,7% 17,6%

Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:

  • Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
  • Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030

Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

Kehtiva elektrituruseaduse paragrahvi 591 alusel avaldab Elering oma kodulehel järgmise teabe:

  • taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta
  • andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta
  • tuulest toodetud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse. Seda seetõttu, et eelpoolmainitud paragrahvi alusel võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.

Andmed taastuvenergia toodangu ja prognoosi kohta on kättesaadavad allolevast failist.

Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:

  • Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
  • Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030

Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

Kehtiva elektrituruseaduse paragrahvi 591 alusel avaldab Elering oma kodulehel järgmise teabe:

  • taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta
  • andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta
  • tuulest toodetud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse. Seda seetõttu, et eelpoolmainitud paragrahvi alusel võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.

Andmed taastuvenergia toodangu ja prognoosi kohta on kättesaadavad allolevast failist.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg