Taastuvenergia tasu jõuab tagasi 2017. aasta tasemele

Elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste finantseerimiseks kasutatav taastuvenergia tasu jõuab 2019. aastal tagasi 2017. aasta tasemele ehk 1,04 sendini kilovatt-tunnist ilma käibemaksuta.

2019. aasta taastuvenergia tasu suurust mõjutab ühelt poolt täiendavate biomassi tootmisvõimsuste lisandumine tasu saajate hulka. Samas pidurdab tasu kasvu Eesti ja Luksemburgi vahel sõlmitud taastuvenergia statistika müügitehingust laekuv tulu 4,5 miljonit eurot. Statistikakaubanduse tehingu tulemusena katab osa uute taastuvenergia tootmisvõimsustega seotud toetuste vajadusest Luksemburg.

Taastuvenergia toetusteks kulub 2019. aastal prognoosi järgi kokku 85,1 miljonit eurot ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks 3,7 miljonit eurot. Taastuvenergiast toodetakse eeldatavalt 1585 gigavatt-tundi ja tõhusa koostootmise režiimil 115 gigavatt-tundi energiat.

Taastuvenergia toetustest läheb prognoosi järgi kõige suurem osa ehk 58,9 protsenti biomassil töötavatele koostootmisjaamadele. Tuulest toodetud taastuvenergia saab 35,6 protsenti toetustest. Ülejäänud toetus jaguneb biogaasi jaamade ning hüdro- ja päikeseenergia tootjate vahel. Seejuures kasvab päikesejaamade toetuste summa lõppeva aastaga võrreldes prognoosi järgi kolm korda 1,9 miljoni euroni.

Taastuvenergia toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt  võrguettevõtjate kaudu taastuvenergia tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele. Taastuvenergia tasu suurus on läbi aastate olnud järgmine: