Taastuvelekter kattis kolmandas kvartalis veerandi tarbimisest

Kolmandas kvartalis moodustas taastuvatest allikatest toodetud elekter veerandi Eesti elektritarbimisest. Ka aasta üheksa kuu kokkuvõttes on taastuvenergiaga kaetav osa tarbimisest 25 protsenti. Aastaks 2030 peab taastuvelekter Eesti seatud plaani järgi katma vähemalt 30 protsenti sisemaisest elektrienergia lõpptarbimisest.

Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 481 gigavatt-tundi ehk 11 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Üheksa kuu kokkuvõttes moodustab taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia 40 protsenti Eesti elektritoodangust.

Taastuvelektri toodangu statistikat mõjutas kolmandas kvartalis biomassist elektrienergia tootmise vähenemine, aga samas mõnevõrra suurenenud toodang tuulest ning päikesest elektrienergia tootmise suur kasv. Tuuleenergia moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 32 protsenti. Toodetud 155 gigavatt-tundi tuuleenergiat on eelmise aastaga võrreldes kümnendiku võrra rohkem.

Taastuvelektri eest on tootjad tänavu juulist septembrini toetusi saanud kokku 22 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus kui eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis oli kogu toodetud tuuleenergiast toetuse tingimustele vastav 79 protsenti, toetussumma ulatus 5,7 miljoni euroni. Aasta algusest üheksa kuu jooksul on väljamakseid tehtud seega 60 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aasta piirkogusest ja sel aastal ei prognoosi Elering piirkoguse täitumist.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas äsja möödunud kolme kuu jooksul 40 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti juulist septembrini elektrit 193 gigavatt-tundi ning maksti toetusi 8,6 miljonit eurot, mis on jätkuvas langustrendis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Hüdroenergiast toodeti tänavu kolmandas kvartalis vaid üks gigavatt-tund elektrienergiat ja toetusteks kulus veidi üle 40 000 euro.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt, kuna eelmise aasta lõpus toetusskeemi kandideerinud päikeseelektrijaamad valmivad järgemööda. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 131,4 gigavatt-tundi ning päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri eest maksti toetust 6,8 miljonit eurot. Lisandunud päikesepaneelide ja väga päikeseliste suvekuude toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses kolmekordseks. Eelmise aasta kolmandas kvartalis toodeti päikesest elektrienergiat 50 gigavatt-tundi. Seega tänavu pärines päikesest juba üle veerandi Eesti kolmanda kvartali taastuvenergia toodangust.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis 741 000 eurot, mis on neli korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 23 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu on tänavu Elering kogunud 69,5 miljonit eurot ja toetusi maksnud 71,5 miljonit eurot. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi).