Sisemaine elektritarbimine ja -tootmine kasvasid ka juulis

Kuigi tarbimine juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas, oli käesoleva aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes sisemaine tarbimine aastases arvestuses siiski kaheprotsendilises languses.

Elektritootmise kasvu juulis mõjutas eelkõige elektri eksport ja osaliselt ka sisemaise elektritarbimise kasv. Elektritootmine ületas tänavu juulis tarbimist 62 protsendi võrra ning elektri eksport suurenes juulis aastases võrdluses 17 protsenti, andes netoekspordiks 351 gigavatt-tundi. Samas jäi käesoleva aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes elektri tootmine üheksa protsendi ulatuses eelmise aasta samale perioodile alla.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 77,8 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 15 protsendi võrra rohkem. Toodangu kasv tuli peamiselt biomassi arvelt. Protsentuaalselt suurenes enim hüdroelektrijaamade toodang, tuuleenergia toodang aga vähenes ebasoodsate tuuleolude tõttu. Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimisest oli juulis kokku 12 protsenti.

Lätis vähenes elektritootmine juulis aastases arvestuses 14 protsenti, moodustades kokku 294 gigavatt-tundi. Tarbimine suurenes kaks protsenti 553 gigavatt-tunnini. Toodangu langusele avaldas suurimat mõju tootmise vähenemine soojuse ja elektri koostootmisjaamades, samuti suvisele perioodile iseloomulik hüdroelektrijaamade vähene toodang. Läti elektribilansi puudujäägiks kujunes juulis kokku 259 gigavatt-tundi.

Leedus kasvas juulikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 27 protsenti 336 gigavatt-tunnini. Kasvu tingisid soodsama elektri piiratud impordivõimalused, süvenenud elektribilansi defitsiit Lätis ja hooldustööd Kaliningradis asuvas tootmisplokis. Sisemaine tarbimine oli juulikuus Leedus kokku 876 gigavatt-tundi, millest kodumaine toodang kattis 38 protsenti.

Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk oli juulis 447 gigavatt-tundi, mida on kolm protsenti vähem kui mullu samal ajal. Puudujääk moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 22 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang suurenes juulis võrreldes mullusega kaks protsenti, moodustades kokku 26,5 teravatt-tundi. Kasvu tingis hea hüdroreservuaaride täituvus. Tarbimine jäi Põhjamaades võrreldes mulluse aasta juuliga samale tasemele. Tänavu juulis oli Põhjamaade elektribilanss positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist seitse protsenti 1,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid tänavu juulis taaskord elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Elektrisüsteemi juulikuu täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.