Septembri elektri hinda mõjutas hüdrovõimsuste piiratus Põhjamaades

Nii Eesti hinnapiirkonna keskmine elektri hind kui NPS-i süsteemihind kerkisid eelmisel kuul 8,5 protsenti. Eestis kujunes keskmiseks hinnaks 47,38 eurot megavatt-tunni kohta ning süsteemihind jõudis 38,42 euro tasemele. Soomes tõusis hind samal ajal 9,9 protsenti 47,76 euroni megavatt-tunnist.

Põhjamaade ja Eesti elektri hinda mõjutas jätkuvalt hüdroenergia madal pakkumine. Reservuaaride täituvus oli eelmisel kuul 74,7 protsenti maksimaalselt võimalikust. Aastatel 2011 ja 2012 oli sama näitaja vastavalt 83,4 ja 89,1 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas Norras tootmine siseriiklikku tarbimist 12 protsendi võrra, kuigi tootmine langes eelmise kuuga võrreldes kaks protsenti. Samas tarbimine kasvas seitse protsenti, mille tulemuseks oli elektri kallinemine piirkonnas.

Soome ja Taani siseriiklik tarbimine jäi samale tasemele, kuid tootmine kasvas vastavalt neli ja üheksa protsenti ning tarbimisest suudeti Soomes katta 74 protsenti ja Taanis 80 protsenti. Rootsis kasvas tarbimine viis protsenti ning septembrikuu kokkuvõttes ületas tootmine tarbimise kolme protsendi ulatuses. Vaatamata Norra hüdrovõimsuste piiratusele kattis sealne tootmine teiste Põhjamaade defitsiidi.

Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli elektri hind kogu eelmise kuu kõikidel tundidel võrdne – kuu keskmiseks hinnaks kujunes 61,99 eurot megavatt-tunni kohta, olles ühtlasi kõrgeim hind kogu NPS-is. Lätis kattis siseriiklik tootmine eelmisel kuul 66 protsenti tarbimisest ja Leedus oli sama suhe 47 protsenti. Kuigi defitsiit Lätis ja Leedus vähenes, toimus septembris märgatav hinnatõus - kuises võrdluses kerkis hind 20,8 protsenti. Hinda mõjutasid ülekandeliinide remont- ja hooldustöödest tulenevad ülekandevõimsuste piirangud Eesti-Läti ja Valgevene-Leedu vahelistel ülekandeliinidel, Läti hüdroenergia madal tase ning Kaliningradi tootmisvõimsuste hooldus.

Kõigis kolmes Balti riigis oli hind sama 32,8 protsendil tundidest. Läti ja Leedu hinnapiirkondade mõju elektrihinnale Eestis väheneb märgatavalt uuel aastal peale EstLink2 kaabli turu käsutusse andmist, kui olemasolev ülekandevõimsuste piirang Eesti-Soome vahelt liigub Eesti-Läti piirile. „Tõenäoliselt peale EstLink2 tööle hakkamist on enamusel tundidel aastast ühesugune hind Eesti ja Soome hinnapiirkondades ning teine hind Läti ja Leedu hinnapiirkondades. See annab Eesti tarbijatele oluliselt suurema kindlustunde oma tulevaste perioodide energiakulude planeerimisel“, märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad eelmisel kuul pisut tõusid, liikudes vahemikus 4,40-5,66 eurot tonni kohta.

Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind langes Eleringi hinnangul septembris 30,70 euroni megavatt-tunni kohta, mis on 55 eurosendi võrra madalam augustikuu hinnast.