Liigu edasi põhisisu juurde

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhitud analüüsimeeskonnal valmis uuring Balti riikide lahtiühendmisest Venemaa Ühendatud Energiasüsteemist ning liitumisest Kesk-Euroopa või Põhjamaade sagedusalaga, mille põhijärelduse järgi on sünkroonala vahetus Balti riikide jaoks geopoliitilistel põhjustel hädavajalik.

„Elering tervitab kaitseuuringute keskuse teedrajava kaaluga uuringut. Energiavõrkude geopoliitiline roll on praegu tähtsam kui kunagi varem, arvestades elektrisüsteemide laienemist ja integreerumist kogu maailmas,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

„Heameel on tõdeda, et oleme nüüdseks teiste Balti riikidega jõudnud kokkuleppele, et liigume ühiselt Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise suunas,“ rõhutas Veskimägi.

„Lahtiühendamine Venemaa süsteemist ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusalaga on julgeoleku aspektist möödapääsmatu. See muudatus energeetikas on Balti riikide jaoks sama tähendusega kui meie liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Sünkroniseerimine peegeldab tihedat lõimumist ühiskondadega, kellega jagame samu väärtusi ja elukorraldust,“ lisas Veskimägi.

Venemaa teeb ettevalmistusi saavutamaks ennetavat valmisolekut oma elektrisüsteemi eraldamiseks Balti riikidest, mis ohustab viimaste energiajulgeolekut, muutes need enam haavatavaks geopoliitilistele pingetele. See on tõstnud sünkroniseerimise teema aktuaalsust piirkonna riikide jaoks ja loonud poliitilise surve projekti elluviimiseks.

Balti riigid peavad olema kindlad valitud uue sünkroonala piisava vastupanuvõime olemasolus, et vastu seista Venemaalt lähtuvatele hübriidohtudele. Uuringu kohaselt on Kesk-Euroopa sünkroonala selles vaates optimaalsemaks valikuks võrreldes Põhjamaade alternatiiviga, kuivõrd võimaldab kiiremat realiseerimist ja on majanduslikult soodsam. Samas on oluline, et Mandri-Euroopa lahendus realiseerub kahe eraldi elektriühenduse kaudu. See eeldab Balti riikide ja Poola kokkulepet teise ühenduse ehitamiseks tulevikus praeguseks valminud LitPol Linki kõrvale, et tõsta sünkroonühenduse füüsilist turvalistust. Uuringu kohaselt vajab Mandri-Euroopa sagedusala täiendavaid investeeringuid küberturvalisuse tõstmiseks.

Sünkroniseerimine Poola kaudu on Mandri-Euroopa alternatiivi selge eelis – NATO liikmena on Poolal head suhted USA-ga ja jõuline hoiak suhetes ennast kasvavalt kehtestada püüdva Venemaaga ning ühtlasi selge teadlikkus energia kasutamisest geopoliitilise relvana Moskva poolt. Samas toob Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus välja, et osale Mandri-Euroopa sagedusala riikidest on iseloomulik sisepoliitilise keskkonna halvenemine – murettekitavaimad trendid on pead tõstev marurahvuslik, euroskeptiline populism ja kahanev austus kehtiva õiguskorra suhtes. See võib nõrgendada ühtsust Euroopa Liidus, pakkudes Venemaale avaraid võimalusi mõjutustegevuseks ja muudeks „aktiivseteks meetmeteks“.

Sünkroniseerimise mõjude uurimistööd juhtis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja selles osalesid GLOBSEC Policy Istitute, NATO energiajulgeoleku kompetentsikeskus ja Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus. Uuringu läbiviimist toetas Elering.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebilehel.

Seotud teemad