Elering avaldas analüüsi elektritarbimise juhtimise võimalustest

Analüüs käsitleb nii meetmeid, mis võimaldavad tarbijatel elektrit kokku hoida, kui ka tegevusi tarbimise nihutamiseks madalama elektrihinnaga tundidele. Lisaks pakub tarbimise juhtimine võimalusi elektrisüsteemi tootmise ja tarbimise tasakaalu reguleerimiseks tarbimise ajutise suurendamise või vähendamisega.

„Tarbimise juhtimine võimaldab nii elektrienergia kui seotud taristu efektiivsemat kasutust, tuues seeläbi kasu kogu ühiskonnale,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Analüüsi kohaselt on tarbimise juhtimist võimalik Eestis teoreetiliselt rakendada sõltuvalt aastaajast 200-400 megavati (MW) ulatuses, mis moodustab ligikaudu veerandi Eesti tiputarbimisest. Eeldades, et tarbijad osalevad reguleerimisturul igapäevaselt 1-3 tunni jooksul mahus 300 MW ning tulu tarbimise juhtimise rakendamisest oleks 60 eurot MW kohta, võiks tarbimise juhtimise turu maht ulatuda Eestis 7-20 miljoni euroni aastas.

Võimalike lahenduste ja edasiste sammudena tarbimise juhtimise laiapõhjalisemaks juurutamiseks näevad analüüsi koostajad nii uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kui ka turuplatvormide kasutuselevõttu.

Infotehnoloogilisi lahendusi on tarvis eelkõige väikese tarbimismahuga elektritarbijate koondamiseks suurematesse gruppidesse, mis võimaldaks neil osaleda elektrisüsteemi kui terviku juhtimises.

Uued turuplatvormid on omakorda vajalikud, et juhitavad võimsused oleksid konkurentsivõimelised ja kasutatavad võrdsetel alustel traditsiooniliste avarii- ja reservvõimsustega. „Oluline on käsitleda energiaturul erinevaid tehnoloogiad võrdsetena. Nii erinevatele tootmis-, tarbimis- kui ka salvestusvõimsustele tuleb tagada ligipääs turule, sealhulgas põhjendatud toetuste andmisel ei tohi ühtesid eelistada ja teisi diskrimineerida,“ märkis Veskimägi.

Reguleerimisturgu nähakse praegu peamise turumehhanismina, millele oleks võimalik rajada tarbimise juhtimise meetmed.

Analüüsiga on võimalik lähemalt tutvuda siin.