„Uute taastuvenergiavõimsuste investeeringute käivitamiseks on tehtud palju eeltööd ning see hakkab vilja kandma juba lähiaastatel. Eesti taastuvenergia eesmärke suudame aga saavutada vaid juhul, kui tagame ettevõtetele taastuvenergia arendamiseks hea investeerimiskeskkonna,“ lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Riik on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal peame katma taastuvelektriga kogu oma tarbimise. Tarbimise prognoosid näitavad, et selle saavutamiseks peame tootma aastas vähemalt 9,4 teravatt-tundi roheelektrit. Võrdluseks, 2021. aastal toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku 2,88 teravatt-tundi, mis moodustas elektrienergia kogutarbimisest 29 protsenti.
Ministri kinnitusel on taastuvenergia arendajate huvi uute tootmisvõimsuste rajamiseks praegu väga kõrge. „Ettevõtted soovivad roheenergeetikasse panustada ning pole kahtlust, et lähitulevikus on turule lisandumas rohkelt soodsat taastuvelektri tootmist. Erinevas arendusetapis on palju tuuleenergia projekte, mis peegelduvad kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringutes, lisaks on meretuuleparkide rajamiseks esitatud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) tänaseks 44 hoonestusloa taotlust. Samuti näitavad arendajate suurt huvi taastuvelektri vähempakkumise oksjonid, kus riigi poolt soovitud mahte on ületatud mitmekordselt,“ lausus ta. „Positiivne on, et aina enam taastuvenergia projekte tehakse ka juba turupõhiselt ilma toetusteta.“
Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on kohalikelt omavalitsustelt saadud info kohaselt maismaa tuuleparkide arendajatel hetkel planeerimisfaasis kokku umbes 3,7 gigavatti tootmisvõimsust toodanguga ligikaudu 10 teravatt-tundi aastas. „Nende projektide realiseerumisel on oluline roll keskkonnamõjude hindamisel ja mõistlikul kulul elektrivõrguga liitumiseks. Lisaks sellele on Eestis hetkel kaks kehtivat mereala planeeringut – Eesti mereala planeering ja Pärnu mereala planeering – mis sisaldab üle 2400 ruutkilomeetri potentsiaalseid tuuleenergeetika tootmisalasid, mille edukal realiseerumisel kataksid meretuulepargid Eesti praeguse energiavajaduse ligikaudu kümnekordselt,“ tõi Solman välja. Siiski sõltub elluviidavate projektide maht lõpuks nii keskkonnapiirangutest, võrguga liitumise võimalustest kui ka ettevõtete investeerimisotsustest.
Minister Riina Sikkuti sõnul peame taastuvelektri toodangu kasvu kiirendamiseks leidma tarbija vaatest kõige kuluefektiivsemad viisid. „Peagi kuulutame välja küll uue suuremahulise taastuvelektri vähempakkumise, kuid selle kõrval plaanime koostada ka analüüsi, kas ja kui suures mahus on riiklike eesmärkide saavutamiseks vaja tehnoloogiaspetsiifilisi oksjone näiteks meretuuleparkide rajamiseks. Paralleelselt jätkub töö loamenetluste protsesside kiirendamisega ning sel aastal plaanib TTJA välja kuulutada merealade hoonestuslubade oksjonid,“ loetles minister lähiaja arenguid.