Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti importis ja tarbis 2018. aastal kokku 5,2 teravatt-tundi maagaasi, mis on sama palju kui 2017. aastal.

71 protsenti maagaasist sisenes Eestisse Värska gaasimõõtejaama kaudu, 21 protsenti Karksi ja kaheksa protsenti Narva jaama kaudu. Väikseim ööpäevane riiki sisenenud maagaasi kogus registreeriti möödunud aasta juunikuus (0,1 gigavatt-tundi) ja  suurim möödunud aasta veebruaris (48,6 gigavatt-tundi).

Maagaasi transiit läbi Kagu-Eestis asuva ülekandetorustiku kasvas aastases võrdluses 17 protsendi võrra 15,2 teravatt-tunnini. Kokku läbis Eleringi ülekandetorustikku 2018. aastal koos transiidimahtudega 20,4 teravatt-tundi maagaasi, 2017. aastal oli aastane maht 18,2 teravatt-tundi.

Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2018. aastal kokku 40 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Kodumaise biometaani tootmisega alustati Eestis mullu aprillis ning kogu rohegaas tarbiti ära transpordisektoris.

2018. aasta detsembrikuus importis Eesti 689 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 13 protsendi võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Eleringi ülekandetorustikust suunati tarbimisse 680 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 11 protsendi võrra enam kui aasta varem.

Minimaalne ööpäeva jooksul riiki sisenenud maagaasi kogus oli detsembris 16,2 gigavatt-tundi ja maksimaalne 30,3 gigavatt-tundi. Kokku sisenes eelmisel kuul Eleringi hallatavasse maagaasi ülekandevõrku ligi 1093 gigavatt-tundi maagaasi. Sellest 405 gigavatt-tundi moodustas märgatavalt suurenenud transiit Venemaalt Lätisse.

Ülekandetorustiku mahuvaru oli detsembris 57 gigavatt-tundi, ületades kuue protsendi võrra aastatagust näitajat.

 

Seotud teemad

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Uudis Book page Hooldustööd Lihtlehekülg