Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringi keskkonnapõhimõtted

Elering on strateegilise tähtsusega taristuettevõte ning meie põhitegevus Eesti elektrienergia varustuskindluse tagamisel on otseselt seotud keskkonnaga, omades sellele olulist mõju. Keskkonnahoid on osa meie suhtest ühiskonnaga ja seondub laiema vastutustundlikkusega Eleringi tegevuse põhimõtetes ja väärtustes. Seetõttu on pidev keskkonnamõjude hindamine, nii kitsas, seadusest tulenevas mõttes, kui ka laiemas, terviklikus vaates, loomulik osa meie igapäevasest tegevusest.

 _Q8Q1255_preview_520x280.jpg

Oluline on täiustada seniseid ning leida uusi meetmeid, et viia mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Iga-aastane ettevõtte riskianalüüs sisaldab olulise osana keskkonnariskide hindamist.

Märkimisväärse osa meie keskkonnaalasest tegevusest lähtub Eestis kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Näiteks tuleb trafode hooldusel ja ohtlike jäätmete käitlemisel, ladustamisel ja äraveo alajaamades jälgida kümnete erinevate õigusaktide nõudeid. Nende nõuete eeskujulik täitmine on osa meie loomulikust tööprotsessist, meie personal omab vastavaid teadmisi ja kvalifikatsiooni.

Lisaks väliskeskkonnale on Eleringi jaoks oluline töötajate heaolu. Elektrisüsteemi käitamine on keeruline ja nõuab ranget tööohutusnormide järgimist. See eeldab head ettevalmistust töötaja poolt ja pidevat vastutustundlikku suhtumist tööandja poolt. Meie töötajad läbivad regulaarselt tervisekontrolle ning tööohutusega seotud koolitusi. Teeme ettevõttena kõik endast sõltuva selleks, et meie inimesed saaksid muretult pühenduda oma igapäevasele tööle.

Oma tegevuses juhindub Elering järgmistest keskkondliku vastutuse põhimõtetest:

  • Teavitame oma töötajaid ning tarnijaid seadusandlikest jm keskkonnaalastest nõuetest ning kohustume neid täitma;
  • Väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket, rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat;
  • Tarbime ressursse säästlikult;
  • Nõuame oma hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist;
  • Ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud – neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet.
     

Loe lisaks:

Keskkonnamõjuhinnangud

Eleringi suurte investeerimisprojektide puhul algatatakse keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsessid, mida saab jälgida siin:

Harku - Lihula - Sindi liini KSH
Kilingi-Nõmme – Riia liini KSH

Balticconnector

Keskkonnaalased tegevused elektrisüsteemi arendamisel

Kõikide Eleringi uute elektrisüsteemi arenduste lahutamatuks ning oluliseks osaks on projektide keskkonnamõjude hindamine ning nendest huvitatud osapoolte teavitamine. Keskkonnamõjude hindamine on protsess, kus selgitakse, hinnatakse ja kirjeldatakse kavandatava tegevuse eeldatavat keskkonnamõju, analüüsitakse selle mõju vältimis- või leevendamisvõimalusi ning leitakse sobivaim lahendusvariant. Avalikkuse kaasamine läbi avalike arutelude on parim viis asjast huvitatud isikutel osaleda keskkonnamõjude hindamises ning võimaldab leida ühisosa projektiga selle algfaasis.

Tartu–Viljandi-Sindi õhuliin

Tartu–Viljandi-Sindi õhuliini ehitamisel on projekti ettevalmistamise faasis toimunud keskkonnamõju hindamise kõrval oluline koht kaks korda aastas koostataval keskkonnaraportil. Raportis analüüsitakse ning antakse ülevaade aruandeperioodi keskkonnahoiualastest tegevusest ja tulemustest ning määratakse järgmise perioodi prioriteedid. 2013. aastal olid tähelepanu all kolmanda etapi ehitustööd. Samuti liinide tähistamine lindude jaoks ning mastide aluse maapinna korrastamine. Kuna järgmine, neljas etapp Kilingi-Nõmmest Kablisse sisaldab looduskaitse all olevad maid, pööratakse järgmises raportis tähelepanu teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide ja NATURA alade läbimisel teostatavatele ehitustöödele. Lisaks jälgitakse ehitustööde toestamist jõgede ületamisel, ajutiste teede rajamisel, mastide ümbruse korrastamisel ja ehitustegevuse jälgede likvideerimisel pärandkoosluse ja vääriselupaikade aladel.

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine on käsil ka kavandatava uue Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV kõrgepingeliini ehituse ettevalmistamisel. 
 

 

Arusaadavalt on kõrgepingeliinide rajamine ja hooldamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eleringile kuulub Eestis üle 5000 km õhuliine ja need jagunevad kolme pingeklassi: 110 kV, 220 kV ja 330 kV. Ettevõtte liinikoridoride pindala on 26 600 hektarit. Igal liinil on ette nähtud kaitsevöönd, milleks on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest - 110 kV pingega liinide korral on see 25 meetrit mõlemale poole liini telge, 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

Liinikoridoride rajamise ja hooldamise eesmärk on kvaliteetse elektrivarustuse tagamise kõrval vähendada elektriliinidest tulenevat ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Liinile kukkuvad puud võivad põhjustada olulist kahju - tekkida võivad metsatulekahjud ning pinge alla jäänud puu on ohtlik lähedal viibivatele inimestele ja loomadele. Liinikoridorides puude langetamise mõningaseks tasakaalustamiseks on Eleringi töötajad osalenud puude istutamise talgutel ning aidanud kaasa poollooduslike koosluste taastamisele.

Liinide töökindluse suurendamiseks paigaldab Elering liinidele järjekindlalt linnutõrjevahendeid, mis kaitsevad ühtlasi linde kõrgepingeliinidel varitsevate ohtude eest. 2013. aastal paigaldati linnutõkkeid Eleringi üheksa liini 828 mastile ehk kokku 198 kilomeetri ulatuses.

Uutel liinidel nagu Tartu–Viljandi–Sindi on lindude rändekoridorides õhuliini juhtmed varustatud nn markerpallidega, mis võimaldavad lindudel takistust varem märgata ja vältida liinijuhtmetesse lendamist.

Jätkuvalt tegeleb Elering varasematel aastakümnetel toimunud liinide ümberehituse käigus looduskeskkonda jäänud materjalide, näiteks kasutatud isolaatorite või liinimastide osade kokkukogumise ja utiliseerimisega. Nendeks tegevusteks kulus möödunud aastal pea 50 000 eurot.

Elektri- ja magnetväli

Elektri ülekandmisel tekivad alati elektri- ja magnetväli, nende tugevus sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Eleringi olemasolevate õhuliinide kaitsevööndis ning nende vahetus läheduses jäävad elektri- ja magnetväljade väärtused oluliselt alla kehtestatud piirnormide.

Elektromagnetväljast loe lähemalt siit.

Uued õhuliinid

Uued ehitatavad õhuliinid sobituvad ümbritsevaga paremini, olles vähem silmatorkavad. Mastid on eranditult tsingitud ehk hallikas-valget või hõbedast värvi ning juhtmete pealmised kihid alumiiniumtraadist ehk samuti hallikas-valget või hõbedast värvi.

Maakaabelliinid

Ohutuse tõstmiseks ja visuaalse reostuse vähendamiseks on Elering käivitanud Tallinnas projekti „Liinid maakaablisse”, millega ettevõte rajab lähiaastatel eluea lõpule jõudvate õhuliinide asemel mitmekümne kilomeetri ulatuses uusi kaabelliine. Tallinnas on käimas veel teinegi olulist keskkonnaaspekti sisaldav projekt – lähiaastatel vahetame välja amortiseerunud ja keskkonnaohtlikud Volta-Ranna ja Ranna-Ida õlikaablid uute ja õlivabade kaablite vastu.

 

Elektri ülekandmist ilma nimetatud elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani välja tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja.

Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Väljade tugevus elektriliinide ümber sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Lisaks sellele olenevad elektrivälja suurused paljudest teguritest, nagu mastide kõrgus, juhtmete paigutus mastidel, ahelate arv mastidel.

Praktikas toimivad elektri- ja magnetväljad teineteisest sõltumatult ja neid mõõdetakse eraldi.

  • Elektrivälju tekitab elektripinge: mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Elektrivälja tugevuse mõõtühikuks on volt meetri kohta (V/m) või kilovolt meetri kohta (kV/m).
  • Magnetväljad on tingitud laengute liikumisest ehk elektrivoolust: mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Magnetvälja tugevust iseloomustatakse tavaliselt magnetvälja tiheduse kaudu, mille ühikuks on tesla (T), millitesla (mT) või sagedamini mikrotesla (μT).

Järgneval joonisel on toodud magnetväljade maksimaalsed väärtused liinide läheduses ja nende all.

magnetv2lja_graafik_520x368.jpg

 

Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi. (Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine“. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.)

Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:

  • elektrivälja tugevus - 5000 V/m (5 kV/m)
  • magnetvoo tihedus - 100 μT (0,1 mT)

Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.

Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.

Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste (näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul.

Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud. Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.

 

Eleringile kuulub 147 alajaama, mille käitamisel kujutavad kõige suuremat keskkonnaohtu trafodes ja muudes seadmetes sisalduv õli ning seadmete kasutatav elegaas (SF6). Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eleringi seadmetes 5986 tonni õli ja 10 845 kilogrammi elegaasi. Elegaasi võimalike lekete leidmiseks soetas Elering 2013. aastal ligi 100 000-eurose mõõtekaamera.

Investeeringud alajaamade õlipüüdmisseadmetesse

2013. aastal jõudis lõpule kümmekond aastat väldanud projekt õlipüüdmissüsteemide rajamiseks trafodest lekkida võiva õli kogumiseks. Viimasena uuendasime Audru, Mõniste ja Risti alajaamade õlipüüdmissüsteeme, millele kulus eelmisel aastal ligi 90 000 eurot. Sellele summale lisandub aastas kümneid tuhandeid eurosid õli ja muude keskkonnaohtlike ainete utiliseerimisele ning õlipüüdurite hooldamisele tehtavaid kulutusi. 
Lisaks asendab Elering ohutuse eesmärgil alajaamades kasutatavad õlitäitega võimsuslülitid keskkonnasõbralikemate vastu. Alajaamade keskkonnariske jälgivad pidevalt alajaamade töö eest vastutavad käidukorraldajad.

Müra

Müra võib olla oluline reostuse allikas ning Elering teadvustab seda. Kõik uued trafod ehitatakse vastavalt rangetele normidele ning eelistatakse tarnijaid, kelle trafode müratase on madalam. Eriti ranged on müra lubatud piirnormid looduskaitsealadel. Müra leviku vähendamiseks on Elering kriitilisemates kohtades varustanud trafod müratõketega. Aastas viib Elering läbi 3-4 mürataseme mõõtmist ning need on kinnitanud müra jäämist normide piiresse. 
 

Eleringile kuuluvad Kiisa avariireservelektrijaamad asuvad Kirdalu külas Saku vallas Tagamaa maaüksusel Kiisa alajaama kõrval. Avariirservelektrijaamad on B-kategooria suurõnnetuse ohuga objektid. Elering kui Kiisa avariireservelektrijaamade haldaja on välja töötanud meetmete kogumi, mis peavad tagama õnnetuse korral operatiivse reageerimise. 2014. aasta juulis lõplikult valminud avariireservelektrijaamad kasutavad tööks maagaasi ja diislikütust. Jaamade käitamiseks tuleb Eleringil osta turult süsinikdioksiidi saastekvoote. Vajalike kvootide kogumaht sõltub sellest, kui tihti ja kui pikalt jaamad töötavad. Kõiki jaama mootoreid tuleb vähemalt korra kuus katseliselt käivitada. Selleks, et jaama iga mootorit ühe tunni diislikütusega käivitada, tuleb osta 5,1 tonni süsinikdioksiidi kvooti.

Info Kiisa avariireservelektrijaamade ohutusabinõudest ja võimalike õnnetuste ärahoidmisest on leitav manusest.

Arusaadavalt on kõrgepingeliinide rajamine ja hooldamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eleringile kuulub Eestis üle 5000 km õhuliine ja need jagunevad kolme pingeklassi: 110 kV, 220 kV ja 330 kV. Ettevõtte liinikoridoride pindala on 26 600 hektarit. Igal liinil on ette nähtud kaitsevöönd, milleks on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest - 110 kV pingega liinide korral on see 25 meetrit mõlemale poole liini telge, 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

Liinikoridoride rajamise ja hooldamise eesmärk on kvaliteetse elektrivarustuse tagamise kõrval vähendada elektriliinidest tulenevat ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Liinile kukkuvad puud võivad põhjustada olulist kahju - tekkida võivad metsatulekahjud ning pinge alla jäänud puu on ohtlik lähedal viibivatele inimestele ja loomadele. Liinikoridorides puude langetamise mõningaseks tasakaalustamiseks on Eleringi töötajad osalenud puude istutamise talgutel ning aidanud kaasa poollooduslike koosluste taastamisele.

Liinide töökindluse suurendamiseks paigaldab Elering liinidele järjekindlalt linnutõrjevahendeid, mis kaitsevad ühtlasi linde kõrgepingeliinidel varitsevate ohtude eest. 2013. aastal paigaldati linnutõkkeid Eleringi üheksa liini 828 mastile ehk kokku 198 kilomeetri ulatuses.

Uutel liinidel nagu Tartu–Viljandi–Sindi on lindude rändekoridorides õhuliini juhtmed varustatud nn markerpallidega, mis võimaldavad lindudel takistust varem märgata ja vältida liinijuhtmetesse lendamist.

Jätkuvalt tegeleb Elering varasematel aastakümnetel toimunud liinide ümberehituse käigus looduskeskkonda jäänud materjalide, näiteks kasutatud isolaatorite või liinimastide osade kokkukogumise ja utiliseerimisega. Nendeks tegevusteks kulus möödunud aastal pea 50 000 eurot.

Elektri- ja magnetväli

Elektri ülekandmisel tekivad alati elektri- ja magnetväli, nende tugevus sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Eleringi olemasolevate õhuliinide kaitsevööndis ning nende vahetus läheduses jäävad elektri- ja magnetväljade väärtused oluliselt alla kehtestatud piirnormide.

Elektromagnetväljast loe lähemalt siit.

Uued õhuliinid

Uued ehitatavad õhuliinid sobituvad ümbritsevaga paremini, olles vähem silmatorkavad. Mastid on eranditult tsingitud ehk hallikas-valget või hõbedast värvi ning juhtmete pealmised kihid alumiiniumtraadist ehk samuti hallikas-valget või hõbedast värvi.

Maakaabelliinid

Ohutuse tõstmiseks ja visuaalse reostuse vähendamiseks on Elering käivitanud Tallinnas projekti „Liinid maakaablisse”, millega ettevõte rajab lähiaastatel eluea lõpule jõudvate õhuliinide asemel mitmekümne kilomeetri ulatuses uusi kaabelliine. Tallinnas on käimas veel teinegi olulist keskkonnaaspekti sisaldav projekt – lähiaastatel vahetame välja amortiseerunud ja keskkonnaohtlikud Volta-Ranna ja Ranna-Ida õlikaablid uute ja õlivabade kaablite vastu.

 

Elektri ülekandmist ilma nimetatud elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani välja tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja.

Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Väljade tugevus elektriliinide ümber sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Lisaks sellele olenevad elektrivälja suurused paljudest teguritest, nagu mastide kõrgus, juhtmete paigutus mastidel, ahelate arv mastidel.

Praktikas toimivad elektri- ja magnetväljad teineteisest sõltumatult ja neid mõõdetakse eraldi.

  • Elektrivälju tekitab elektripinge: mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Elektrivälja tugevuse mõõtühikuks on volt meetri kohta (V/m) või kilovolt meetri kohta (kV/m).
  • Magnetväljad on tingitud laengute liikumisest ehk elektrivoolust: mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Magnetvälja tugevust iseloomustatakse tavaliselt magnetvälja tiheduse kaudu, mille ühikuks on tesla (T), millitesla (mT) või sagedamini mikrotesla (μT).

Järgneval joonisel on toodud magnetväljade maksimaalsed väärtused liinide läheduses ja nende all.

magnetv2lja_graafik_520x368.jpg

 

Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi. (Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine“. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.)

Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:

  • elektrivälja tugevus - 5000 V/m (5 kV/m)
  • magnetvoo tihedus - 100 μT (0,1 mT)

Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.

Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.

Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste (näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul.

Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud. Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.

 

Eleringile kuulub 147 alajaama, mille käitamisel kujutavad kõige suuremat keskkonnaohtu trafodes ja muudes seadmetes sisalduv õli ning seadmete kasutatav elegaas (SF6). Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eleringi seadmetes 5986 tonni õli ja 10 845 kilogrammi elegaasi. Elegaasi võimalike lekete leidmiseks soetas Elering 2013. aastal ligi 100 000-eurose mõõtekaamera.

Investeeringud alajaamade õlipüüdmisseadmetesse

2013. aastal jõudis lõpule kümmekond aastat väldanud projekt õlipüüdmissüsteemide rajamiseks trafodest lekkida võiva õli kogumiseks. Viimasena uuendasime Audru, Mõniste ja Risti alajaamade õlipüüdmissüsteeme, millele kulus eelmisel aastal ligi 90 000 eurot. Sellele summale lisandub aastas kümneid tuhandeid eurosid õli ja muude keskkonnaohtlike ainete utiliseerimisele ning õlipüüdurite hooldamisele tehtavaid kulutusi. 
Lisaks asendab Elering ohutuse eesmärgil alajaamades kasutatavad õlitäitega võimsuslülitid keskkonnasõbralikemate vastu. Alajaamade keskkonnariske jälgivad pidevalt alajaamade töö eest vastutavad käidukorraldajad.

Müra

Müra võib olla oluline reostuse allikas ning Elering teadvustab seda. Kõik uued trafod ehitatakse vastavalt rangetele normidele ning eelistatakse tarnijaid, kelle trafode müratase on madalam. Eriti ranged on müra lubatud piirnormid looduskaitsealadel. Müra leviku vähendamiseks on Elering kriitilisemates kohtades varustanud trafod müratõketega. Aastas viib Elering läbi 3-4 mürataseme mõõtmist ning need on kinnitanud müra jäämist normide piiresse. 
 

Eleringile kuuluvad Kiisa avariireservelektrijaamad asuvad Kirdalu külas Saku vallas Tagamaa maaüksusel Kiisa alajaama kõrval. Avariirservelektrijaamad on B-kategooria suurõnnetuse ohuga objektid. Elering kui Kiisa avariireservelektrijaamade haldaja on välja töötanud meetmete kogumi, mis peavad tagama õnnetuse korral operatiivse reageerimise. 2014. aasta juulis lõplikult valminud avariireservelektrijaamad kasutavad tööks maagaasi ja diislikütust. Jaamade käitamiseks tuleb Eleringil osta turult süsinikdioksiidi saastekvoote. Vajalike kvootide kogumaht sõltub sellest, kui tihti ja kui pikalt jaamad töötavad. Kõiki jaama mootoreid tuleb vähemalt korra kuus katseliselt käivitada. Selleks, et jaama iga mootorit ühe tunni diislikütusega käivitada, tuleb osta 5,1 tonni süsinikdioksiidi kvooti.

Info Kiisa avariireservelektrijaamade ohutusabinõudest ja võimalike õnnetuste ärahoidmisest on leitav manusest.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg