Eessõna
Maagaasisektoris on nii riiklikul, regionaalsel kui Euroopa tasandil toimunud olulised muudatused alates gaasi tarbimise järjepidevast langusest ning lõpetades muutuvate turutrendidega nagu näiteks pikaajalistelt lepingutel lühiajalistele ja paindlikumatele lepingutele üleminek. Muudatustega tegelemiseks on Euroopa tasandil välja töötatud Euroopa gaasituru mudel, mille eesmärgiks on toetada harmoniseeritud funktsionaalsete regionaalsete gaasitsoonide arengut ning soodustada tsoonidevahelist kauplemist, mis tagaks likviidse ja konkurentsirikka üle-Euroopalise gaasituru.
Üheks gaasituru arendamise eestvedajaks Eestis on elektri- ja gaasi ühendsüsteemihaldur Elering AS. 2015. aastal toimus gaasi põhivõrguettevõtja EG Võrguteenus AS omandiline eraldamine seni domineerivast turuosalisest Eesti Gaas AS-st ning 2016. aasta alguses liideti Elering Gaas AS toonase elektri põhivõrguettevõtja Eleringiga. Sellega loodi võimalused reaalse konkurentsil põhineva maagaasi turu tekkimiseks Eestis.
Eleringi poolt avaldatud gaasituru käsiraamat annab ülevaate energiapoliitika kujunemisest Euroopa Liidus (EL) ja Eestis, sh kliimapoliitikast, biometaani arengutest, Eesti gaasisüsteemist, selle osadest ja toimimisest, gaasi mõõtmisest, samuti regionaalsest gaasiturust, kauplemise reeglitest siinsel gaasiturul, andmevahetuse korraldusest ja seostest energia tarkvõrguga ning gaasibilansi tagamisest. Lugemise hõlbustamiseks on Lisas 1 defineeritud kõik tekstis kasutatavad mõisted nihg Lisas 2 listitud kõik gaasiturgu puudutavad regulatsioonid.
Avatud gaasituru arengul on palju ühiseid omadusi elektrituru arengutega. Eesmärk on kindlustada turul konkurentsiolukord, mis annab turuosalistele signaali olla efektiivsed, toota ja tarnida gaasi just sealt, kus see on kõige kulutõhusam tagades läbi selle pikaajalised investeeringud infrastruktuuri. Seejuures on Eleringi roll avatud turu olukorras tagada süsteemi varustuskindlus, toimimine ja bilanss. Selliste eesmärkide saavutamiseks on Balti riikide gaasivaldkonna eest vastutavad ministrid detsembris 2016 allkirjastanud deklaratsiooni, millega on kokku lepitud Balti regionaalse gaasituru loomine aastaks 2020.
Regionaalne gaasiturg ei toimi ilma piisavate riikidevaheliste ülekandevõimsusteta ja mitmekesiste tarneallikateta. Eestil on hetkel piiratud tarnevõimaluste tõttu gaasidirektiivi alusel kehtestatud nn gaasituru erand, mis tähendab, et erandi kehtides ei ole kohustust rakendada gaasituru avamist ja arendamist reguleerivat seadusandlust, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa gaasiturgude korralduse harmoniseerimist ja ühendamist. Sellegipoolest on Eesti osaliselt nimetatud erandist juba loobunud ning gaasituru avanud. Olulisem verstapost siinkohal oli gaasi põhivõrguettevõtja omandiline eraldamine. Lõplikult on erandist loobumine võetud eesmärgiks aastaks 2020, kui avaneb Balti ühine gaasiturg.
Märkimisväärne samm gaasituru arendamise juures oli otsus rajada Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendav torustik Balticconnector. Elering ja Soome poolne projekti arendaja Baltic Connector Oy suutsid kaasata 75% vajalikest investeeringutest Euroopa Ühendamise Rahastust. Peale Balticconnectori valmimist aastaks 2020 on eesmärgiks Balti regionaalsesse gaasitsooni kaasata ka Soome. 2021. aastal on planeeritud gaasiühenduse GIPL valmimine Leedu ja Poola vahel, mis seob Baltikumi ja Soome gaasisüsteemi ja –turu Euroopaga.
Sarnaselt elektrituru arendamisega on Elering olnud initsiatiivikas nii Eesti kui Baltikumi tasandil ja loonud gaasi mõõteandmete kiireks ja mugavaks vahendamiseks gaasi andmelao. Tegemist on infosüsteemiga, mis koondab endast kõik gaasi müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning gaasitarbimise mõõteandmed. Uuendusliku algatusena on Elering välja arendanud ka kolmandatele osapooltele mõõteandmete jagamise tarkvõrgu andmevahetusplatvormi Estfeed. Estfeed ühendab energia andmeallikad ja neid andmeid kasutada soovivad rakenduste ehk erinevate energiateenuste arendajad, kes varem pole energia mõõteandmetele ligipääsu omanud. Eleringi teenuseid koondav kliendiporataal e-elering võimaldab tarbijal anda nõusolek oma mõõteandmete jagamiseks energiamüüjatele, rakendustele ja eraisikutele. Personaalsete mõõteandmete seaduslik ja turvaline jagamine energiateenuseid pakkuvatele rakendustele võimaldab kõigil osapooltel suurendada teadlikkust oma tootmisest ja tarbimisest ning neid ka automaatselt juhtida kasvatades seeläbi energiatootmise ja –tarbimise tõhusust.
Kõik need kohalikud algatused, arengud ja laiem riikidevaheline koostöö toetavad Eesti jätkuvat integreerumist Euroopa piirideüleste energiaturgudega, pakkudes meie turuosalistele võimalust saada osa veelgi taskukohasemast ja jätkusuutlikumast energiasüsteemist.