Liigu edasi põhisisu juurde

Biometaani, kui kohalikust taastuvast ressursist transpordi kütuse tootmine ja tarbimine vähendaks CO2 heitmeid transpordis, soodustaks efektiivsemat jäätmekäitlust, ergutaks majandust maapiirkondades luues uusi töökohti ja vähendaks sisseostetava kütuse hulka. Biometaani potentsiaali on tõestanud juba mitmed Arengufondi tööd ja uuringud, kuid gaasilise kütuse turg Eestis on tänaseni vähearenenud. Biometaanituru arengut Eestis takistavad mitmed tegurid.

Üheks takistavaks teguriks biometaanituru arengus on tootmisega kaasnevad suured alginvesteeringud. Biogaasi tootmisüksuse ja puhastusjaama rajamine, biometaani transpordisüsteemide (torustik, surubiometaani transportivad veokid) loomine, tanklate rajamine, biojäätmete jäätmekäitlussüsteem (konteinerid, kokku kogumine, transport biogaasijaamani) toovad kaasa märkimisväärsed kulud ja pika tasuvusaja. Pikk tasuvusaeg teeb investorid ettevaatlikuks ja võib muuta ilma toetusskeemideta biometaani tootmise majanduslikult ebamõistlikuks.

Samuti on üheks turu takistuseks tankimiskohtade vähesus. Eestis on hetkel 10 surugaasi tanklat, mis on oluline piirang tarbijaskonna tekkimisel. Samas on tanklate arv tõusuteel ning tanklaoperaatorid on kindlalt väitnud, et igal aastal on plaanis surugaasitanklaid juurde ehitada. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on tänaseks toetanud 15 surugaasi tankla rajamist, mille tulemusel saavad vajaliku taristuga kaetud pea kõik Eesti regioonid45.

Oluliseks turutõkkeks on ka riigi visiooni puudumine biometaani valdkonnas. Eesti riigil ei ole veel selgeid eesmärke, reegleid ja investeerimistingimusi, mis annaks turuosalistele kindla teadmise riigi edasistest plaanidest. Ka pikaajalise aktsiisipoliitika puudumine teeb tootjad ja tarbijad ettevaatlikuks biometaani valdkonda investeerimises ja surugaasil sõitvate autode soetamises.

Biometaani tegevuskava

2016. aasta lõpuks valmis Eleringi tellimusel riikliku tegevuskava ettevalmistava tööna transpordisektorile fokusseeritud uuring biometaani kasutamisvõimaluste edendamisest Eestis. Uuring Development of Biomethane Based Fuel Market in Estonia46, mille töötas välja Hollandi Energiauuringute Keskus koostöös Hollandi, Rootsi ja Eesti ekspertidega, koosneb 12-st praktilisest ja kuluefektiivsest meetmest. Tegevuste eesmärgiks on asendada 3% (ehk ligi 35,8 miljoni Nm3) transpordisektoris kasutatavast kütusest biometaaniga aastaks 2020. Raportis välja toodud meetmed hõlmavad kogu biometaani väärtusahela aspekte: tarbijad, tanklad, sõidukid, biometaani tootmine ning kuluefektiivne fiskaalne raamistik, mis tagab konkurentsivõimelise kütusehinna tarbijatele.

Uuringust selgub, et kõige suuremaks väljakutseks eesmärgi saavutamisel on kütuse kõrge hind võrreldes imporditud maagaasiga. Tänu suurele biometaani ja maagaasi hinnavahele ei ole biometaani tootmine veel majanduslikult tasuv. Et aga jõuda ambitsioonika eesmärgini on vaja esmalt parandada biometaani tootmise ja tarbimise majanduslikku tasuvust ning seejärel laiendada ja kasvatada turgu. Selline lähenemine vähendab kulusid ning võimaldab lahendada üleskerkinud küsimusi ja probleeme enne kui turg on küps.

Uuringu kohaselt on vaja toetada biogaasi tanklate rajamist ja biometaani tootjate ühendamist gaasivõrku. Samuti tuleb käivitada süsteem biometaani tootjate toetamiseks, et tagada biogaasi konkurentsivõime maagaasiga. Lisaks on vaja turu arendamise eesmärgil ühendada kõik biometaaniga tegelevad osapooled ühtsesse võrgustikku toetamaks infovahetust ja koostööd ning seeläbi ärivõimaluste teket ja arendamist. Selleks, et kütusemüüjad saaksid kasutada biometaani neile määratud taastuvenergia eesmärkide täitmiseks, tuleb rakendada biometaani päritolutunnistuste süsteem.

Oluline on riikliku kava koostamine biometaani kasutamiseks transpordis, mis fikseerib eesmärgid, reeglid ja tingimused investeeringute tegemiseks sektorisse. Peale selle on vajalik biometaani tanklate rajamise strateegia välja töötamine, mis paneks muu hulgas paika tanklate optimaalse tiheduse ja paiknemiskohad. Uuringu kohaselt tuleb biometaani turu arendamise eesmärki arvesse võtta ka riigihangete korraldamisel. Selleks tuleks välja töötada kriteeriumid avalikele transpordi hangetele, et metaani kasutavad sõidukid suudaksid konkureerida teistel kütustel sõitvate sõidukitega.

Uuring peab samuti oluliseks, et turule jõudev kütus oleks 100% biometaan, mitte segu biometaanist ja maagaasist, sest just sel viisil muutub biometaan majanduslikult tasuvaks. Lisaks on kahe kütuse segu müümisel vaja proportsionaalselt suuremat sõidukiparki ja rohkem tanklaid kui 100% biometaani müümisel ning selle saavutamine enne aastat 2020 oleks erakordselt keeruline.

Nimetatud uuring saab olema oluliseks sisendiks ja töövahendiks Eesti riikliku kava koostamisel biometaani kasutamiseks transpordis.

 

46 Development of Biomethane Based Fuel Market in Estonia, 2016

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg