Liigu edasi põhisisu juurde

Süsteemi planeeritud bilanss moodustub bilansihaldurite poolt esitatud bilansiplaanide alusel, milles esitatakse määratud tarnetega planeeritud gaasivood, mida soovitakse süsteemi sisestada ning süsteemist välja võtta.

Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani talle edastatud vormi ja formaadi alusel, mis sisaldab järgmist teavet:

  • asjaomane punkt;
  • gaasivoo suunad;
  • bilansihalduri identifitseerimiskood;
  • tarne vastaspoole identifitseerimiskoodid;
  • bilansiperioodid, mille kohta gaasikogused esitatakse;
  • ülekantava gaasi kogused.

Bilansihalduril tuleb bilansiplaan esitada nii, et planeeritav bilansiportfelli sisenev ja väljuv gaasivoog oleks tasakaalus:

  • teistest gaasisüsteemidest tarnitav gaasivoog esitatakse ühenduspunktide lõikes;
  • sisemaiselt teise bilansihalduriga kaubeldud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel esitatakse virtuaalse kaubanduspunkti tehinguna;
  • ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele/tootjatele tarnitav gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas, esitatakse bilansihalduri prognoosandmetena;
  • bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani eeldusel, et toodud tarned on alati enne süsteemihaldurile esitamist tarnete vastaspoolega kooskõlastatud.

Määratud tarnete esitamist illustreerib joonis 31.

Joonis 29 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

Joonis 31 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

 

Bilansiplaanide esitamise ajakava on järgmine:

  • Järgmise kuu bilansiplaan andmetega bilansiperioodide lõikes tuleb esitada hiljemalt viis (5) tööpäeva enne arvestuskuu algust kella 15.00-ks. Süsteemihaldur ei kinnita kuu bilansiplaani, vaid võtab vastava info gaasivoogude planeerimisel aluseks.
  • Järgmise päeva bilansiplaan (edaspidi: D-1 plaan) tuleb esitada iga päev kella 15.00-ks. Süsteemihaldur kinnitab D-1 plaani hiljemalt bilansiperioodile eelneva päeva kella 17.00-ks, näidates ära, kas bilansiplaanis näidatud gaasikoguseid on vähendatud võrdlemisprotseduuri tulemusel.
  • Kui bilansihalduri D-1 plaan on kinnitatud, on bilansihalduril võimalik esitada bilansiplaani muudatus järgmiselt:
    • bilansiperioodi suhtes D+1 kella 15.00ks saab bilansiplaani muudatust kinnitada vaid määratud tarnete kohta, millel on olemas identne taotlus tarne vastaspoolelt.
    • Alates „D-1“ plaani kinnitamisest on võimalik taotleda kinnitatud bilansiplaani muutmist enne „D-1“ plaanis käsitletava bilansiperioodi lõppu, kui süsteemihalduri hinnangul tagab muudetud bilansiplaan täpsema süsteemi bilansi ning bilansihaldur kinnitab, et on olemas selleks vajalik gaasi tarnija nõusolek.
    • Süsteemihaldur kinnitab bilansiplaanis esitatud määratud tarne muudatuse vaid juhul, kui muudatus on läbinud võrdlemisprotseduuri, teatades bilansihaldurile kinnituse hiljemalt kahe (2) tunni jooksul. Kui süsteemihaldur lükkab bilansiplaani muudatuse tagasi, saadab süsteemihaldur bilansihaldurile vastavasisulise teate hiljemalt kahe (2) tunni jooksul.

Gaasikoguste võrdlemisprotseduur toimub järgmiselt: süsteemihaldur võrdleb iga piiriülese punkti kohta esitatud määratud tarneid teise süsteemihalduri gaasisüsteemist üle kantavate määratud tarnetega ning virtuaalses kauplemispunktis esitatud määratud tarneid vastaspoole määratud tarnetega. Kui esitatud kogused ei võrdu, rakendatakse gaasikogustele väiksema mahu printsiipi. Erinevuse korral vähendab süsteemihaldur gaasi kogust bilansihaldurile, kelle poolt esitati suurema väärtusega määratud tarne.

Süsteemihalduril on õigus bilansiplaan mitte kinnitada ja tagasi lükata, kui:

  1. bilansihalduri poolt esitatud bilansiplaanis ei võrdu bilansiportfelli sisenev gaasikogus tema plaanitud väljuva gaasikogusega, ja bilansihaldur ei ole süsteemi­halduri teatele reageerides oma bilanssi tasakaalu viinud ning süsteemihalduri hinnangul on mittetasakaalus bilansiplaan süsteemi varustuskindluse ja talituse seisu­kohast mittelubatav;
  2. bilansiplaani esitab turuosaline, kes ei ole ise bilansihaldur;
  3. bilansiplaani kinnitamine tooks kaasa füüsilise negatiivse gaasivoo ühenduspunktis, kus gaasimõõtejaam ei võimalda kahesuunalist füüsilist gaasivoogu;
  4. bilansiplaan ületab bilansihaldurile (või tema bilansiportfellis olevale turuosalisele) jagatud võimsust ja nimetatud asjaomases punktis puudub vaba võimsus;
  5. bilansiplaani kinnitamisega kaasneks oht gaasisüsteemi varustuskindlusel

Süsteemihaldur loob võimsuse jaotamiseks korra koos veebipõhise keskkonnaga broneeringute tegemiseks ja bilansiplaanide esitamiseks. Nimetatud keskkond sisaldab ka võimalust broneeritud võimsust edasi müüa või tagastada (pikemalt peatükis 4).

Piiriülese kaubanduse korraldus läbi Läti gaasi ülekandesüsteemi

Kaubanduse korraldus Läti gaasisüsteemiga toimub läbi Karksi sisend-väljund punkti. Karksi sisend-väljund punktist tulev gaasi füüsiline voog on võimalik Lätist Eestisse, virtuaalne voog on lubatav mõlemal suunal. Siinjuures bilansiplaani kogus sisend-väljund punktis Läti gaasisüsteemiga virtuaalsel suunal Eestist Lätti peab olema bilansiperioodil väiksem või võrdne füüsilise gaasivooga, mis on bilansihaldurite poolt bilansiplaaniga esitatud ja süsteemihaldurite poolt kinnitatud.

Eesti ja Läti vahelise kaubanduse puhul jaotatakse bilansihalduri gaasikoguseks bilansi­plaaniga esitatud ja süsteemihalduri poolt kinnitatud vastav määratud tarne. Erinevused gaasi määratud tarnete ja samas punktis mõõdetud tarnete vahel kantakse mõlema süsteemihalduri operatiivbilansi kontole. Siinjuures:

  • Kui süsteemihaldurid on bilansihalduri bilansiplaani kinnitanud, kuid tarne teostamine süsteemihaldurite poolt on süsteemihaldurite vahelise kokkuleppena toimunud mõnel teisel bilansiperioodil kui turuosalise poolt esitatud plaan, tagavad süsteemihaldurid bilansihaldurile tarned vastavalt kinnitatud bilansiplaanile ülekandesüsteemi mahuvaru baasil ning turuosalisele sellest ebabilansi kogust ei teki.
  • Eelmises punktis kirjeldatud võimalust kasutavad süsteemihaldurid vaid ulatuses, et oleks tagatud gaasisüsteemi tõrgeteta toimimine ja varustuskindlus.

Kaubanduse korraldus Venemaa gaasi ülekandesüsteemist gaasi tarnimiseks

Kaubanduse korraldus Venemaa gaasi ülekande­süsteemiga toimub läbi Värska ja Narva sisend-väljund punktide. Narva ja Värska sisend-väljund punkte läbiv gaasi füüsiline voog on võimalik suunal Venemaalt Eestisse. Sisend-väljund punktis jaotatakse mõõtmistulemuste alusel kasutatav gaasikogus järgmiste põhimõtete alusel:

  • Kui vastavas sisend-väljund punktis tarnib gaasi ainult üks tarnija, jaotatakse kogu selles punktis mõõtmistulemuste alusel kasutatav gaasikogus vastavale bilansihaldurile.

Kui vastavas sisend-väljund punktis tarnib gaasi mitu tarnijat, järgitakse im­porditud gaasikoguse jaotamisel põhimõtet, mille kohaselt süsteemist bilansi­perioodil ülekandevõrku tarnitud gaasikoguse ja reaalselt ülekandevõrgust väljavõetud gaasikoguse erinevus jaotatakse proportsionaalselt vastavast süsteemist tarne teostanud bilansihalduritele.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid