Liigu edasi põhisisu juurde

Vastavalt maagaasiseadusele on Eestis süsteemihalduri kohustuseks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse juhtimise reeglite ja võimsustega kauplemise kohta. Seejuures peab võrguettevõtja Konkurentsiametile esitama tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Võrguettevõtja muudab Konkurentsiameti põhjendatud ettepanekul nimetatud tingimusi ja metoodikat.

Eesti gaasisüsteemi haldur Elering lõpetas 19. detsembril 2015 avaliku konsultatsiooni „Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks“ kavandi üle ning esitas avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal täiendatud metoodika ülevaatamiseks Konkurentsiametile. Peale Konkurentsiameti muudatusettepanekute sisseviimist leppisid süsteemihaldur ja Konkurentsiamet kokku metoodika lõplikus tekstis, mida Elering rakendab alates 1. oktoobrist 2016. a.

Alates 1. juulist 2017.a. hakkas kehtima metoodika täiendatud versioon, kuhu lisati kaudse võimsuse (implicit) jaotamise põhimõtted ja teised täiendused. Alates 1. juulist 2018.a. aga asendas metoodika Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Gaasi ülepiirilise ülekandeteenuse tüüptingimused“, kusjuures metoodika alusel sõlmitud ülekandevõimsuse jaotamise lepingud  jäid kehtima ja neile kohanduvad käesolevad tüüptingimused. 2018. aasta 1. juuli  seisuga on vastava lepingu Eleringiga sõlminud kaheksa turuosalist.

Tüüptingimusi rakendatakse kõigis Eesti gaasisüsteemi asjaomastes punktides sh 3ndate riikide piiril. Ülekandevõimsuse reserveerimiseks asjaomastes sisend–väljund punktides peab turuosalisel olema süsteemihalduriga sõlmitud maagaasi ülekandevõimsuste jaotamise või transiidi leping. Turuosalistele pakutakse ühe-aastast, kvartaalset, kuis, järgmise päeva ja päevasisest võimsust ning jaotamine toimub pro-rata põhimõttel.

Ühe aastase võimsusena (perioodiks 1. okt kuni 30. sept.) jaotab süsteemihaldur kuni 60% aasta planeeritavast madalaimast tehnilisest ülekandevõimsusest normaaltalitusel. See on mõeldud turuosalistele, kes soovivad ülekanderiske vähendada pikema-ajaliselt ette. Aastatootest kasutatavamad aga on kvartaalne ja kuine toode, mille pakkumine lisandus alles metoodika täiendatud versioonis 2017.a. Kuna Eesti gaasisüsteemi asjaomastes punktides ülekoormust tavaliselt ei esine, siis on tüüptingimuste alusel võimsust  järgmiseks päevaks võimalik reserveerida bilansiplaani esitamisega või päevasiseselt bilansiplaani uuendamisega.ning lisaks gaasitarne nominatsioonile esitatakse samaaegselt ka võimsuse reserveerimise avaldus. Nii saab turuosaline alati vajaliku koguse ülekandevõimsust.

Kui mingil põhjusel peaks siiski süsteemi tekkima ülekoormus, on tüüptingimustes nähtud ette erinevad võimalused selle lahendamiseks. Lepingulise ülekoormuse korral pakub süsteemihaldur järgmise-päeva ja päevasiseses ajaraamis ka katkestatavat võimsust. Samuti on võimalik turuosalistel kaubelda võimsusega järelturul ning ostetud võimsust süsteemihaldurile tagastada.

Reserveeritud võimsuse mittekasutamise korral toimub päev-ette ajaraamis automaatne varasemalt broneeritud võimsuse süsteemihaldurile tagastamine ning kuna Eestis ei ole ülekandevõimsusele kehtestatud hinda, siis tüüptingimuste alusel on võimalik rakendada alakasutustasu süsteemihaldurile tagastatud võimsuse ulatuses, mida süsteemihaldur ei ole suutnud teistele turuosalistele ümber jaotada. Tuleb tähele panna, et ümberjaotamine saab teoks vaid juhul, kui kogu vaba võimsus on ära kasutatud ehk turul on võimsust puudu. 1. juuli 2018. aasta seisuga ei ole süsteemihaldur alakasutustasu veel rakendanud.Kui ilmneb, et turuosaline teadlikult ja süstemaatiliselt tekitab kunstlikku lepingulist ülekoormust, on süsteemihalduril Konkurentsiameti nõudel õigus ka kogu järgnevateks perioodideks pikaajaliselt reserveeritud võimsus tagasi võtta ja nõuda turuosaliselt alakasutustasu maksmist kogu äravõetud võimsuse ulatuses.

Elering on loomas veebipõhist rakendust, mille vahendusel on turuosalisel  kõiki eelnevalt kirjeldatud protsesse lihtsam hallata. Esitada oma võimsuse reserveerimisega seotud avaldusi ja bilansiplaane. Rakendus sisaldab nii elektri- kui ka gaasisüsteemi bilansiplaane, mis võimaldab turuosalisel kogu oma portfelli hallata ühest kohast ning samas saada tagasisidet Eleringilt. Väga olulise aspektina tooks välja, et rakendus võimaldab nii käsitsi andmete sisestust kui ka masinliidestust, mis tagab võrdsed võimalused nii suurtele kui ka väikestele alles turule sisenevatele turosalistele.

Balti riikide gaasisüsteemihaldurid Amber Grid Leedust, Conexus Baltic Grid Lätist ja Elering sõlmisid 2016. aasta jaanuaris leppe ühtse implicit ehk kaudse võimsuse jaotamise mudeli rakendamiseks gaasi ülekandevõimsuse jaotamisel Balti riikide omavahelistel piiridel. Võimsuste kaudse jaotamise meetodi korral saab börsil kaubelda naabersüsteemi virtuaalse kauplemispunktiga, sõlmides koos gaasi ostu-müügitehinguga automaatselt tehingu ka gaasi ülekandmiseks. Gaasi tegeliku transpordi kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga lepingu sõlminud börs. Sel viisil oleksid gaasiturud vaba ülekandevõimsuse ulatuses omavahel ühendatud.

See eeldas, et börsi poolt tuli luua virtuaalne kauplemispunkt ka Eesti ja Läti bilansipiirkonna joaks (Leedus juba tegutses üks gaasibörs, kes osutus kolme Balti süsteemihalduri ühishanke tulemusel teenusepakkujaks olles hankel ainus osaleja). Võimsuse kaudse jaotamise mudel ja Eesti gaasibörsi virtuaalne kauplemispunkt alustas tööd  2017. aasta 1. juulil suvel, kus esmalthakati implicit meetodil kauplema vaid järgmise-päeva toodetega. Täpselt aasta hiljem 2018. aasta 1. juulil lisandusid päevasisesed tooted.

Olgu veel öeldud, et süsteemihaldurid jätkavad võimsuse pakkumist tarnete tegemiseks Balti riikide vahel ka kahepoolsete lepingute alusel.  Tulevikus, kui luuakse ühtne Balti-Soome ühine sisend-väljund süsteem (vt ka peatükk 4.3.1 BASREC uuring) tekib kogu piirkonna peale üks ühine virtuaalne kauplemispunkt ja riikidevahelist võimsust enam jaotada (sh kaudsel meetodil) ei ole vaja. Sellisel juhul tekivad asjaomased sisend-väljund punktid ühtse tsooni piiridele Venemaa, Valgevene ja Poolaga.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg