Liigu edasi põhisisu juurde

Nagu peatükis 4.1 kirjutasime, kasutati Euroopas kuni 1990. aastate keskpaigani gaasi ostuks-müügiks vaid pikaajalisi kahepoolseid lepinguid. Maaklerite poolt pakuti füüsilise gaasiga kauplemise otselepinguid ( OTC). Alles 2000. aastate alguses arenesid välja kauplemispunktid ehk hub-id. Hub-ides sai kaubelda maakleri vahendusel kahepoolselt ( OTC) kui ka börsidel. Samas säilis ka võimalus sõlmida kahepoolseid lepinguid ilma vahendajat kasutamata.

Kauplemist hub-des korraldasid süsteemihaldurid või nende poolt volitatud turuoperaatorid, kelleks võib olla ka börs. Hub-ide loomisega lisandus turule läbipaistvust eelkõige kaubeldavate koguste osas, kuid paljud hub-id avaldasid ka tehingute keskmise hinna. Seejuures gaasibörsid mängivad gaasituru arengus olulist rolli pakkudes viite olulist funktsiooni: hindade arvutamist, hinna läbipaistvust, pakkumise ja hinna kujunemise paindlikkust, bilansiteenust, finantsriskide juhtimise võimalust läbi finantslepingute. Joonisel 22 ja tabelis 5 on kujutatud erinevate kauplemisviiside võrdlus ja milliseid tooteid seal pakutakse. Järgnevalt vaatame igat kauplemisviisi eraldi.

Joonis 21 Gaasiga kauplemise viisid

Joonis 22 Gaasiga kauplemise viisid

 

Tabel 5 Gaasiga kauplemise viisidTabel 5 Gaasiga kauplemise viisid

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg