Liigu edasi põhisisu juurde

Seoses Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimise väljakutsetega tellis BASREC (Baltic Sea Region Energy Cooperation) 2015. aastal koostöös riikide gaasisüsteemihalduritega gaasituru arendamise teemalise uuringu. Uuringus käsitleti Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimisega seotud valikuid ja anti suunised optimaalseteks lahendusteks. Uuringu tulemusena valmis ka teekaart Baltikumi ja Soome gaasiturgude liberaliseerimiseks ja ühendamiseks, nii et olemasolevat infrastruktuuri kasutataks kõige efektiivsemal moel ja läbi konkurentsiolukorra saaksid tarbijad endale parimad gaasihinnad. Uuringu esimestes osades kaardistati mitmeid Baltikumi ja Soome gaasiturgude arendamise valikukohti. Olulisemad valikukohad on:

1. Soovitus on liikuda kohe ühise Balti-Soome sisend-väljund tsoonini.

  • Sisuline olulisus seisneb sisend ja väljundtariifide kogumises tsooni piiridel. Ülekandevõrgu tariifid peaksid olema võimsuspõhised ja rakenduma ülekandevõrku sisenemisel või sellest väljumisel. Ühise sisend-väljund tsooni puhul makstakse tariife ainult Baltikum-Soome süsteemi sisenemisel või sellest väljumisel (ka tarbimiseks), kuid iga riigipiiri ületamine tsooni sees on tariifivaba.
  • Ühe suure sisendväljund tsooni peamisteks eelisteks on lihtsamast kauplemissüsteemist tekkiv suurem konkurents ja suurem majanduslik efektiivsus, sest ülekandetariifid ei moonuta tsooni siseselt gaasi hinda. Kuna iga riigipiiri peal ei ole vaja broneerida ülekandevõimsust ja maksta tariife, on turuosalistel lihtsam tegutseda. Majanduslikku efektiivsust suurendab see, et gaas ostetakse tsooni alati madalaima hinnaga allikast.
  • Ühise tsooni peamisteks puudusteks on selle keeruline ülesseadmine, mis nõuab palju riikidevahelist regulatsioonide harmoniseerimist ning kokkuleppeid, ja keerulisem ülekoormuste juhtimine, millega tsooni sees peavad tegelema süsteemihaldurid.

2. Ülekandetariifid peaksid olema võrdsed kõigis sisendpunktides ja võrdsed kõigis väljundpunktides, tagamaks erinevate tarneallikate ja tarbijate omavahelist võrdsust. Mitme riigi tariifide ühtlustamisel on oluliseks tariifide jaotumisefektid, mille tasandamiseks võib kasutada erinevat sisend-väljund tariifide jaotust ning süsteemihaldurite vahelisi kompenseerimismehhanisme.

 

3. Bilansihaldus peaks olema koordineeritud ja harmoniseeritud. Üks sisend-väljundtsoon peaks eelistatavalt moodustama ka ühe bilansitsooni. Selliseks turukorralduseks tuleb moodustada nn turupiirkonna haldur (market area manager), kelleks võib olla nii süsteemihaldurite ühisomanduses olev ettevõte või üks süsteemihalduritest.

 

4. Gaasibörside arv ning ülesehitus regionaalsel gaasiturul sõltub konsultantide hinnangul sellest, kuidas turg end organiseerib (milline platvorm suurima likviidsuse saavutab). Praegu on Soome ja Baltikumi piirkonnas kaks gaasibörsi (Kaasupörssi Soomes ja GET Baltic Baltikumis).

 

2016. aasta 11. mail lepiti RGMCG-s kokku Balti-Soome regionaalse gaasituru ehk ühise sisend-väljund (entry-exit) tsooni loomine aastaks 2020. Kokkuleppe deklaratsiooni allkirjastasid ka kolme Balti riigi gaasivaldkonna eest vastutavad ministrid 9. detsembril 2016. Ühtlasi moodustati järgmised töörühmad:

  • Gaasi ülekandeteenuse hinnastamise ja süsteemihaldurite vahelise kompensatsiooni-mehhanismi rakendamine regioonis (eestvedajaks regulaatorid);
  • Ühise virtuaalse kauplemiskeskuse (VTH – virtual trading hub) ja regionaalse gaasibörsi loomine (eestvedajaks süsteemihaldurid);
  • Turukorraldus (eestvedajaks süsteemihaldurid) – hõlmab süsteemi operatiivjuhtimist, bilansihaldust jmt;
  • Infrastruktuuri (LNG terminalid ja hoidla) hinnastamine ja kulude sotsialiseerimine (eestvedajaks regulaatorid).

2017. aasta lõpuks valmis regulaatorite töögrupis olemasolevate tariifimehhanismide ning Euroopa Liidu regulatsioonide analüüsi tulemusel tariifimetoodikate aluste harmoniseerimise ettepanek. 2018. aastal jätkub töö ühise tariifimetoodika ja võimaliku süsteemihaldurite vahelise kompensatsiooni¬mehhanismi ettepaneku osas, mis tuleb plaani kohaselt ellu viimiseks 2019. aasta jooksul seadusandluses kehtestada.

Erinevate potentsiaalselt varustuskindlust pakkuvate taristuobjektide teenuste hinnastamise ja kulude võimalikku sotsialiseerimist uuriv regulaatorite teine töörühm on seadnud eesmärgiks 2018. aasta lõpuks hinnata erinevate objektide rolli regionaalsel gaasiturul varustuskindlust silmas pidades. Vastavalt sellele hinnangule pakutakse vajadusel välja võimalikud kulude sotsialiseerimispõhimõtted.

Süsteemihaldurite töörühm töötab ühise tööplaani alusel  mõlema süsteemihaldurite poolt veetava teema osas. 2017. aasta lõpuks jõuti ühise kontseptsioonini keskse regionaalse virtuaalse kauplemiskeskuse ja koordineeritud bilansipiirkonna mudeli osas, samuti arendati välja ühised koostalituseeskirjad (interoperability rules) ja sõlmiti neil põhinevad ühenduslepingud esialgu kuni aastani 2020. 2018. aastal on plaanis koostada ühine võrgueeskiri, milles sisalduvad virtuaalse kauplemiskeskuse ligipääsureeglid ja võrgule ligipääsu reeglid. Paralleelselt käib töö ühiste bilansireeglite väljatöötamise osas, mis saavad olema aluseks regiooni süsteemi planeerimise, juhtimise ja bilansihalduse osas. Kui ühise virtuaalse kauplemiskeskuse loomisel saab oluline roll olema regionaalsel gaasibörsil kui kesksel kauplemisplatvormil, siis süsteemi koordineeritud bilansihalduse teostamise osas on ühiste kesksete funktsioonide täideviimiseks väljaarendamisel süsteemihaldurite vaheline koostöömudel, mille läbi on võimalik ellu viia turupiirkonna halduri ehk market area manager’i rolli detsentraliseeritult ilma, et turule tekiks selle rolli teostamiseks eraldi ettevõte.  

Üleminekuetapina sõlmisid Balti süsteemihaldurid aastal 2016 koostöölepingu kaudse (implicit) võimsuste jaotamise mudeli rakendamiseks Baltikumi-sisestel piiridel, mis alustas tööd 2017. aasta 1. juulil. Kaudne võimsuste jaotamise mudel tähendab, et lühiajaline piiriülene võimsus (järgmise päeva ja päevasisene võimsus) jaotatakse regionaalsel gaasibörsil samaaegselt koos müüdud gaasiga. Antud mudeli rakendamine oliesimeseks sammuks Eesti, Läti ja Leedu gaasiturgude ühendamisel aidatessuurendada likviidsust ja parandada konkurentsiolukorda Baltikumi turul. Mudeli implementeerimine pani aluse ka GET Balticu laienemisele regionaalseks gaasibörsiks, kusjuures kauplemine toimub kolmes erinevas kauplemisstsoonis (Eesti, Läti ja Leedu piirkonnad). Mudelist on täpsemalt veel juttu peatükis 4.5.4.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid