Liigu edasi põhisisu juurde

Väär oleks arvata, et Eesti gaasiturg piirdub vaid gaasivõrguga ja selles liikuva maagaasiga. Vastupidi – gaasivõrgust väljaspool paiknevate gaaside maailm on vägagi mitmekesine ja dünaamiline. Lokaalsed gaasilahendused pakuvad Eesti tarbijatele võimalusi, mida staatiline gaasivõrk koos seal liikuva maagaasiga ei suuda iialgi pakkuda.

Huvitav on fakt, et kui Eesti gaasivõrgus liikuv maagaas on täielikult imporditud, siis võrguväline gaas on seevastu pea täielikult kodumaine. Valdava osa moodustab sellest muidugi põlevkivigaas, mille tootmist alustati Eestis koos meie põlevkivitööstuse sünniga pea sada aastat tagasi, ammu enne seda kui Eestis maagaasi kasutama hakati. Eesti esimesed gaasi magistraaltorustikud rajatigi nimelt Leningradi ja Tallinna varustamiseks põlevkivigaasiga, mida toodeti Kohtla-Järve gaasivabrikutes. Viiekümnendate lõpus loovutas põlevkivigaas oma koha gaasitorustikes maagaasile ning sealtmaalt kasutatakse põlevkivigaasi vaid lokaalselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks Narva, Kohtla-Järve ja Kiviõli õlivabrikute vahetus läheduses. Põlevkivigaasi ennast kasutatakse küll lokaalselt, kuid sellest toodetud elektrit kantakse edasi üle kogu Eesti ja eksporditakse Eestist väljagi. Selliselt on põlevkivigaasil Eesti energeetikas täita ülioluline roll. Pealegi on põlevkivigaasi tootmismahud viimastel aastatel pidevalt tõusnud, ulatudes juba 3 TWh-ni aastas. Selle trendi jätkudes võib kodumaise põlevkivigaasi tootmine juba lähiaastatel võrdsustuda imporditava maagaasi mahuga.

Põlevkivigaasi kõrval toodetakse Eestis veel tervet gruppi gaase, mida nimetatakse õhugaasideks. Oma nimele kohaselt saadakse õhu- ehk atmosfäärigaase meid ümbritsevast õhust. Hapnik, lämmastik ja argoon on enamlevinud õhugaasid ning neid kõiki toodetakse ka Eestis. Õhugaase kasutavad suuremal või vähemal määral peaaegu kõik tootmisettevõtted sh mitmesugused paberi-, metalli- ja toiduainetetööstuse ettevõtted. Suurteks õhugaaside tarbijateks on näiteks  kütuseterminalid, mis kasutavad lämmastikku süttimisohutu keskkonna loomiseks. Hapnikku kasutavad nii klaasisulatusahjud, kus on vaja saavutada väga kõrgeid temperatuure kui ka haiglad, kus hapnik toetab elutegevust. Argoon on väga levinud gaas keevitamistöödel. Kuna õhk ümbritseb meid kõikjal, siis pole õhugaaside tootmisel kunagi probleeme tooraine hankimisega ega kohaletoomisega. Seetõttu rajatakse õhugaaside tootmine enamasti mõne suure õhugaasitarbija vahetusse lähedusse. Samast tootmisest võib varustada õhugaasidega ka väiksemaid tarbijaid. Sellisel juhul transporditakse gaase kas kokkusurutuna balloonides või siis veeldatuna spetsiaalsetes krüomahutites.

Igaüks teab, et lisaks eelnimetatud gaasidele sisaldub õhus ka süsihappegaas, aga enamasti süsihappegaasi siiski õhugaasiks ei nimetata. Põhjus peitub asjaolus, et süsihappegaasi oleks küll võimalik eraldada välisõhust, kuid praktilisem on teda hankida mõnest sellisest tootmisettevõttest, kus süsihappegaas tekib põhiprotsessi käigus selle kaasproduktina. Pikki aastaid said Eesti tarbijad neile vajalikku süsihappegaasi Kohtla-Järvelt, kus see tekkis ja jäi üle mineraalväetiste tootmisel. Koos väetiste tootmise lõpetamisega lõppes ka süsihappegaasi tootmine ning seda imporditakse nüüd Eestisse Lätist. Süsihappegaasi kõige laiemaks kasutusvaldkonnaks on toiduainetetööstus, kus süsihappegaasi kasutatakse toiduainete säilitamisel ja jookide gaseerimisel.

Kõigile õhust saadavatele gaaside on lisaks kodumaisusele veel üks tugev pluss – nad kõik on taastuvad. Gaaside tootmise käigus ei teki mingeid keskkonda koormavaid jääke ning iga atmosfäärist kinni püütud gaasimolekul asendub momentaalselt teise samasuguse molekuliga. Kodumaine ja ühtlasi ka taastuv on samuti Eestis toodetav biogaas. Biogaasi saadakse anaeroobse kääritamise käigus ning see sisaldab suurima osisena metaani. Metaan ja teised põlevkomponendid võimaldavad biogaasi kasutada selleks, milleks ta on mõeldud – lokaalse energiaallikana. Eestis on täna viis suuremat biogaasi tootmist, kus toodetakse biogaasi ja muundatakse see kohapeal soojus- ja elektrienergiaks. Kui biogaas puhastada ebavajalikest osistest, on teda võimalik suunata maagaasivõrku või kasutada transpordikütusena  automootoris. Eestis on hetkel arendusfaasis mitu projekti, kus eesmärgiks on võetud just biogaasi edasine rafineerimine ning saadud biometaaniga fossiilse metaani asendamine.

Kui rääkida gaasivõrgust väljaspool kasutatavast gaasist, ei saa kuidagi mööda veeldatud naftagaasidest (LPG – Liquefied Petrol Gas). Eestis enim kasutust leidvad naftagaasid on propaan, butaan ja isobutaan, mida kasutatakse sõltuvalt kasutusvaldkonnast kas puhtana või siis segudena. Veeldatud naftagaase on mugav käidelda, nad on lihtsalt transporditavad ja hoiustatavad, neil on suur energiasisaldus ning nad põlevad väga puhtalt. Selliselt on veeldatud naftagaasid suurepärased energiakandjad ja seetõttu ongi nende põhiliseks kasutusalaks kõikvõimalikud energiatootmisseadmed – alates välgumihklist kuni suurte tööstuslike põletiteni. Lisaks energiatootmisele kasutatakse LPG-d sisepõlemismootorite kütusena, aerosoolide tootmisel, külmutusseadmetes ja mitmel pool mujal. Kuna Eestis puudub oma naftatööstus, siis ei valmistata siin ka naftagaase. Lõviosa tarbitavatest naftagaasidest imporditakse Eestisse kas meritsi või maitsi Soomes, Venemaal ja Leedus asuvatest naftatöötlemistehastest. Vaid väga väike osa spetsiifilisi naftagaase, mida kasutatakse erinevates keemiatoodetes, saabub meile kaugemalt. 

Teatud juhtudel võidakse gaasivõrgust väljapool kasutada ka maagaasi ennast. Eestimaa piirkondades, kus on suurema energiatarbimisega ettevõtted, kuid puudub gaasivõrk, on võimalik rajada lokaalne maagaasilahendus. Selleks kasutatakse veeldatud maagaasi ( LNG – Liquefied Natural Gas), mis transporditakse kohale tsisternautodega ning taasgaasistatakse lokaalses võrgus vastavalt tarbijate vajadusele. Eestis on LNG põhine lokaalne maagaasivarustus tänaseks rajatud neljas linnas ning see arv on tõusuteel. LNG tarnitakse Eestisse kas Venemaa või Poola veeldamistehastest või siis suurematest LNG terminalidest. Eestile lähimad LNG terminalid asuvad Rootsis, Soomes ja Leedus. Veeldatud maagaasi pakkumise suurenemine aitab kaasa ka Eesti LNG tarbimisele nii energiasektoris kui mootorikütusena. Lähiajal on Tallinna – Helsingi liinile oodata reisiparvlaeva, mis suudab oma mootorites kasutada lisaks tavapärasele diislile ka metaankütust. Metaani hoitakse laeva kütusemahutites LNG kujul ning seejärel aurustatakse vahetult enne mootorisse suunamist.

Eeltooduga ei lõpe ei Eestis kasutatavate gaaside ega nende erinevate kasutusvõimaluste loetelu. Muuhulgas jäävad kirjeldamata sellised huvitavad gaasid nagu heelium ja vesinik ning käsitlemata sellised põnevad kasutusvaldkonnad nagu meditsiin või kosmosetehnika. Lihtsalt gaaside maailm on sedavõrd lai ning mitmekesine, et paberit jagub siinkohal vaid enamlevinumatele. Üks mis on kindel – seal kus lõpeb gaasivõrk, ei lõpe sugugi veel gaaside kasutamine, pigem algab.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg