Eleringi ja TTÜ uuring: Rail Baltic hakkab elektrit saama neljast alajaamast

Eleringi ja TTÜ elektroenergeetika instituudi koostöös ilmunud uuringu „Elektriraudtee ja selle mõjud elektrisüsteemi talitlusele” raames töötati välja analüüsimudelid, mis aitavad hinnata elektertranspordi mõju elektrisüsteemile ja tarbijatele. Eleringi juhatuse liikme ja varahaldusjuhi Kalle Kilgi sõnul aitab uuring teha ettevalmistusi plaanitava rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu lülitamiseks Eesti elektrisüsteemi. “Kavandatav rahvusvaheline ühendus Rail Baltic on võimalik liita Eesti elektrisüsteemiga nelja trassile jääva alajaama kaudu. Uuringu käigus koostasime täiendavad soovitused, kuidas liita elektriraudtee võrguga nii, et sellel oleks võimalikult väiksed mõjud ja kulud riigile ning tarbijatele."

Uurimuse eesmärk on olla valmis Rail Balticu liitmiseks Eesti elektrisüsteemiga, liitumispunktid on hetkeseisuga kavandatud nelja trassiäärsesse alajaama nagu Häädemeeste, Sindi, Kehtna ning Aruküla või Järveküla. Rail Balticu elektrifitseerimistööde ettevalmistused peaksid praeguse ajakava kohaselt algama aastal 2019, raudtee ise peaks valmima 2025. aasta lõpuks.

Uuringuga on võimalik tutvuda Eleringi kodulehel.

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest, kelle arv ulatub seni 65 000-ni. Seeläbi on TTÜ peamine Eesti ettevõtluse ja majanduse mootor.

Elering juhib Eesti elektri ja gaasi ülekandesüsteemi eesmärgiga kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Sealhulgas otsib ja arendab Elering uusi tegevussuundi Eesti energiamajanduse innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisel läbi energeetika kompetentsikeskuse väljakujundamise.