Elering teenis möödunud aastal 18,6 miljonit eurot puhaskasumit

Elering teenis 2018. aastal auditeeritud aruande kohaselt 144,8 miljoni euroni ulatunud tulude juures 18,6 miljonit eurot puhaskasumit, võrreldes 17,1 miljoni euroga 2017. aastal.

Kasumi kasvule aitas kaasa eelkõige finantskulude vähenemine tulenevalt uute, varasemast oluliselt madalama intressiga võlakirjade emiteerimisest. Ettevõtte finantskulud vähenesid 2017. aasta 11,1 miljonilt 7,4 miljoni euroni möödunud aastal.

„Eleringi tegevuse fookus oli 2018. aastal Eesti tarbijate pikaajalise varustuskindluse tagamisel. Käivitasime Eesti-Läti kolmanda elektri- ja Eesti-Soome gaasiühenduse ehituse ning esitasime Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise rahastustaotluse, mis nüüdseks on saanud positiivse vastuse. Väga oluline verstapost oli ka võlakirjade refinantseerimine varasemast kordades odavamate hinnaga, mis kindlustab nimetatud strateegiliste projektide elluviimise,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eleringi tulud kasvasid 9,8 protsenti 144,8 miljoni euroni. Kuigi ettevõtte puhaskasum kasvas, siis elektri keskmise börsihinna 42-protsendiline tõus möödunud aastal vähendas Eleringi ärikasumit  6,6 protsenti 31,0 miljoni euroni. Elering ostab kogu võrgukadude katteks vajamineva elektri Põhjamaade elektribörsilt Nord Pool.

Elering investeeris möödunud aastal 125 miljonit eurot. Põhiosa investeeringutest läks Eesti-Läti uue elektriühenduse ja Eesti Soome gaasiühenduse rajamisse. Ettevõtte varade maht oli aastavahetusel 948,4 miljonit eurot.

Omakapitali maht oli aastavahetusel 384,8 miljonit eurot ja laenude maht 353,7 miljonit eurot. Dividendidena plaanib Elering sellel aastal omanikule välja maksta 29,4 miljonit eurot, millele lisandub 6,8 miljonit eurot tulumaksu.