Elering ja Gasgrid arendavad ühiselt LNG ujuvterminali vastuvõtmise võimekuse

Eesti süsteemihaldur Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid teevad koostööd, et rajada Eesti-Soome gaasitoru Balticconnectori mõlemasse otsa LNG ujuvterminali vastuvõtmise võimekus. LNG ujuva hoidla ja taasgaasistamisüksuse terminali ehk laeva, millel on veeldatud gaasi torugaasiks muutmise võimekus, rendivad Eesti ja Soome kahasse.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Eesti ja Soome koostöö eesmärk tagada tarbijatele kindlustunne ka järgmiseks kütteperioodiks. „Meie eesmärk on tagada gaasi varustuskindlus selliselt, et ükski tarbija ei peaks järgmisel talvel mõtlema gaasist loobumisele. Elering on tänastes keerulistes oludes rajanud gaasi varustuskindluse tagamise kolmele sambale – gaasivarude suurendamine ja kaitstud tarbija varu väljaostmine,  regiooni tarbijate ühetaolise kohtlemise kokkulepete sõlmimine tarnehäirete korral ja regiooni tarnevõimekuste suurendamine.  Koostöö Soomega võimaldab meil kolmanda sambaga jõuliselt edasi liikuda.“

Veskimägi lisas, et ühise ujuvterminali võimekuse loomisel mängib olulist rolli Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector: “ Eesti ja Soome vaheline Balticconnectori ühendus võimaldab meil luua ühise lahenduse, mis on parim nii varustuskindluse seisukohast kui ka majanduslikult mõistlikum lõpptarbijatele.  See tagab gaasi varustuskindluse mõlemas riigis ja  vajaliku paindlikkuse LNG ujuvterminali opereerimiseks erinevate riskistsenaariumite korral.“

Gasgrid Finland tegevjuht Olli Sipilä: „Gaasi varustuskindluse tagamine nii praeguses kui mistahes muudes ettearvamatutes ja -nägematutes situatsioonides on eluliselt oluline. Kiireim lahendus tagada soomlastele gaasi varustuskindlus ja gaasitarned majapidamistele ning tööstustele mistahes stsenaariumite korral on LNG ujuvterminal.“

Geopoliitilise olukorra tõttu on projekt väga kiireloomuline ning seetõttu tuleb vajalikud võimekused välja arendada erakordselt tiheda graafiku järgi. Riskide maandamiseks rajatakse LNG ujuvterminalide haalamiskaid nii Soome kui ka Eesti rannikule. See tagab gaasi varustuskindluse mõlemas riigis ja  vajaliku paindlikkuse LNG ujuvterminali opereerimiseks erinevate riskistsenaariumite korral. Hetke plaani kohaselt hakkab ujuvterminal esmalt tööle haalamispunktis, mis valmib varasemalt. Hilisem opereerimine sõltub juba süsteemi vajadustest ja riskidest.