Elering esitas 111 miljoni euro suuruse sünkroniseerimise investeeringute taotluse

Elering koos Läti, Leedu ja Poola elektrisüsteemihalduritega esitas riikide energiaregulaatoritele heaks kiitmiseks investeeringute taotluse Euroopa Ühenduse Rahastust Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks.

Elering planeerib Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise teise etapi investeeringutena rajada kaks sünkroonkompensaatorit ja parendada Eesti-Soome elektriühenduste EstLink 1 ja 2 juhtsüsteeme. Kokku planeerib Elering selles investeerimisetapis investeerida Eesti elektrisüsteemi täiustamiseks 111 miljonit eurot. Sünkroniseerimisega seotud investeeringute esimesele etapile sai Elering Euroopa Liidu toetuse eelmisel aastal. Investeeringute esimene etapp hõlmab investeeringuid summas 187 miljonit, millest Euroopa Liit katab 140 miljonit eurot. Põhiosa summast kulub Narva piirkonnast algavate ja Valga kaudu Lätti suunduvate kõrgepingeliinide rekonstrueerimisele. Sünkroniseerimise investeeringute esimene etapp ning varasemalt otsustatud Balticconnectori gaasiühenduse projekt on ainulaadsed selle poolest, et on pälvinud võimaliku kõrgeima, 75-protsendilise toetusmäära. „Elering on viimase seitsme aastaga kaasanud koos partneritega strateegilistesse energiaprojektidesse ligi 560 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. See summa on täienduseks Eesti riigile eraldatud üldisele toetuspaketile,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Pärast esitatud investeerimistaotlusele heakskiidu ja ülepiiriliste kulude jaotuse otsuse saamist nelja riigi energiaregulaatorite poolt  esitavad süsteemihaldurid eeldatavalt järgmisel kevadel rahastamistaotluse Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF). Investeerimistaotluse kohaselt kulub neljas riigis sünkroniseerimisega seotud projektidele 1,2 miljardit eurot ja süsteemihaldurid taotlevad Euroopa Liidu kaasrahastust 75 protsendi ulatuses. Iga süsteemihaldur rahastab plaani järgi üksnes neid investeeringuid, mis tuleb teha vastavas riigis ja kulude täiendavat jagamist riikide vahel ei ole ette nähtud.  Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul võimaldab Euroopa Liidu poolne kaasfinantseerimine oluliselt tehniliselt täiustada Eesti elektrisüsteemi, mis võimaldab Eestil liituda Mandri-Euroopa sagedusalaga, aga samuti hoida Eestis tuled põlemas ka olukorras, kus Balti elektrisüsteem peaks kaotama ühendused suuremate elektrisüsteemidega. „Järgmisel viiel aastal investeerime oluliselt Eesti elektrisüsteemi võimekusse iseseisvalt töötada. Tänu Euroopa Liidu toetusele saame seda teha viisil, mis Eesti elektritarbijate võrgutasu ei tõsta“, ütles Veskimägi.

  Balti riigid kavatsevad oma elektrisüsteemid ühendada Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.