Liigu edasi põhisisu juurde

Taastuvenergia arendamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks elektriturul kasutavad erinevad riigid erinevaid meet- meid, mille osas üks laialdasemalt kasutatud meetod on toetuste maksmine taastuvenergiat tootvatele tootjatele. Eestil on Euroopa Liidust taotletud riigiabi luba, mille tingimuste kohaselt võib Eesti maksta tootjatele taastuvener- gia ja tõhusa koostootmise toetust kuni aastani  2020.

 

Elektrijaamade majanduslikku tasuvust mõjutavad eelkõige tehnoloogia efektiivsus, kütuse hind, keskkonnamaksud ja makstavad toetused. Üldiselt on keskkonda rohkem saastavad kütused odavamad kui puhtamad energiaallikad (nagu biomass ja gaas), kuid märkimisväärsetes kogustes tootes võivad turuolukorda mõjutada ja hinna alla tuua ka väikese marginaalkuluga taastuvenergia allikad nagu tuul ja hüdroenergia. Seega arvestades Eesti  elektritootmise iseärasust, kus domineerivad põlevkivijaamad ja CO2 maailmaturu hind on madal, ei ole alternatiivsed jaamad seni ilma täiendavate toetusteta tasuvad.

 

Taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmiseks Euroopa Liidu eesmärkide täitmiseks on Eestis loodud erinevad toetusskeemid. Nende eesmärk on suurendada investeeringuid elektrienergia tootmisse taastuvatest ener- giaallikatest ja efektiivsesse elektri- ja soojusenergia koostootmisse, et tagada nii primaarenergia sääst kui ka varustuskindlus.

 

Taastuvenergia tasu on tasu, mille kaudu rahastab elektritarbija eelpool mainitud taastuvenergia toetusi ehk kõne- alune tasu on elektrituruseaduse järgi riigi määratud tasu eesmärgiga toetada taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Taastuvenergia tasu on eraldi reana ära toodud elektriarvel, mis võimaldab elektritarbijatel täpselt näha, kui palju makstakse taastuvenergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste  rahastamiseks. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.

 

Vastavalt elektrituruseadusele on iga-aastaselt taastuvenergia tasu arvutajaks Elering. Eleringi roll taastuvenergia  ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetamise osas on olla taastuvenergia toetuste väljamaksja ning nende rahastamiseks vajaliku teenustasu koguja. Elering koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu järgmise kalendriaasta toetuste rahas- tamiseks kuluva summa (taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia koguste) ja tarbijatele osutatavate võrguteenuste mahu ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia koguse kohta.

 

2018.a. suvel võeti vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, misnäeb ette toetuste süsteemi ümberkorraldust, muutes oluliselt toetuse maksmise aluseid ja summasid.

 

Võrreldes suletud turu olukorraga, kus elektri hind on fikseeritud ning fikseeritud toetused on põhjendatud, tuleks avatud turul toetused muuta dünaamiliseks sarnaselt elektrituruhinnaga. Samas on mitmed taastuvenergia tootmis- tehnoloogiad tänaseks saavutanud sellise arengutaseme, et need on valmis konkureerima teiste tootmisviisidega ka avatud turul. Kuna fikseeritud toetusskeemide jätkumine võib osutuda teatud turuolukorras tarbijale ülemäära koormavaks, on 2018.a. juunis vastu võetud Elektrituruseaduses Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi loa alusel toetus diferentseeritud olemasolevate tootjate ning uute tootjate lõikes ning sõltuvalt tootmisseadme võimsusest. Tulevikus saab põhirõhk olema vähempakkumistel taastuvenergia uute projektide riigipoolsel tellimisel. See tähendab, et riigi 2020. aasta taastuvelektri eesmärgist puudu jäävad kogused on plaanis täita läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud vähempakkumise, mis peaks garanteerima riigi taastuvelektri eesmärkide täitmise vähima võimaliku kuluga elektritarbijale. Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kuid taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia  puhul on võitja toetuse ülemmääraks on 0,0537 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest


Taastuvenergia tootjatele võib päritolutunnistuste taotlemine ning nendega kauplemine osutuda täiendavaks tuluallikaks elektri müügist laekuva raha ja taastuvenergia toetuse kõrval. Päritolutunnistustest kõneleb lähemalt peatükk 5.7.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg