Liigu edasi põhisisu juurde

Taastuvenergia pole kunagi asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustab taastuvenergia tootmise ja selle tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine, seda osana kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikatest. Olulised on ka muud kaalutlused, mida tootmisportfelli mitmekesistamise raames taastuv- energia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada (nagu näiteks energiasääst ning tootmise ja tarbimise suurem efektiivsus, energiajulgeolek, energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia arengu soodustamine).

Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuule- energias. Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat ning levib päikesepaneelide kasutuselevõtt. Eesti taastuvenergia tootmine kütuseliigiti aastatel 2010-2017 on näha joonisel 31.

Eesti eesmärgiks on saavutada taastuvelektri 17,6% osakaal elektrienergia lõpptarbimisest aastaks 2020. Selle eesmärgi saavutamiseks on Riigikogus menetluses uus taastuvenergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeem. Eesti elektritoodangu protsentuaalne jagunemine kütuseliigiti on välja toodud joonisel 32.

Joonis%2031.PNG

Joonis 31 Taastuvenergia tootmine kokku ning kütuseliigiti 2010-2017, GWh

Joonis%2032.PNG

Joonis 32 Eesti elektritoodangu protsentuaalne jagunemine kütuseliigiti 2017

Hüdroenergiast elektri tootmine on Eesti geograafilise omapära tõttu raskendatud, kuna enamiku jõgede pikkus ei ületa 10 kilomeetrit ning vähem kui 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek. Vaatamata jõgede tagasihoidlikule potentsiaa- lile ning asjaolule, et pinnavormide suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 20 meetrit ning ulatudes harva 50 meetrini, leidub Eestis siiski mitusada vee-energia kasutamiseks kõlbulikku  kohta.

 

Eesti hüdroenergeetiliste varude hindamisel on otstarbekas vaadelda Narva jõe varu eraldi, kuna see on võrreldav Eesti kõigi ülejäänud jõgede summaarse varuga. Teiselt poolt aga on Narva jõe potentsiaal suures osas ära kasuta- tud Venemaa halduses oleva Narva HEJ (125 MW) näol. Vastavalt rahvusvahelistele tavadele jaotatakse piirijõgedel töötavate HEJ-de toodang riikide vahel võrdeliselt nende territooriumil asuva valgala pindala osaga. Kuna Narva jõe valgalast paikneb umbes üks kolmandik Eesti territooriumil, peaks Eesti riigil olema õigus ka vastavale osale Narva HEJ toodangust.

 

Hüdroenergiast elektrienergia tootmise kasvuks paraku Eestis kuigi suurt potentsiaali ei ole. Eesti jõed on liiga väikesed ning aeglase vooluga, samuti on lameda maastikuprofiili tõttu jõgede langus nende hüdrovõimsuse raken- damiseks liiga väike. Lisaks kehtib hulgaliselt looduskaitsealaseid ettekirjutusi, mis mõningad võimalikud asukohad omakorda välistavad.

 

Tuuleenergia. Tuulegeneraatoreid hakati maailmas massiliselt tootma 1970. aastatel naftakriisi ajal ning tänu sellele on elektrituulikute tehnoloogia kiiresti arenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal, elektrituuliku võimsus oli 0,15 MW. Primaarenergiaallikana on tuule potentsiaal Eestis suur. Hinnanguliselt on võimalik aastast energiatoodangut arvestades katta elektrituulikute toodanguga kogu Eesti  elektritarbimine.

 

Tuule juhuslikkusest tingituna aga esineb perioode, kus elektrituulikute toodang on negatiivne (tarbivad elektrit), ning perioode, kus toodang ületab olulisel määral tarbimist. Seega ei saa arvestada tipuvõimsuse katmisel tuule- elektrijaamade toodanguga. Seejuures tuleb arvestada ka fakti, et eriti külma ilma (alla –25 °C) korral lülituvad tuulikud automaatselt välja, kuid just neis oludes on harilikult tarbimine eriti kõrge. Eesti suurim taastuvvõimsus on 48 MW Aulepa tuulepark, mis on ühtlasi hetkel suurim tuulepark Baltikumis. Eesti tuulepargid (ühtekokku  ligikaudu 303 MW) paiknevad valdavalt Kirde-, Loode- ning Lääne-Eesti rannikutel. Ühtegi meretuuleparki (off-shore) Eestis paigaldatud ei ole.

 

Tuuleenergial on Eestis suur kasvupotentsiaal, sest ilmastik (tuuletingimused) on rannikualadel selleks väga sobilik. Olemasolevat tootmisvõimsust oleks soovi korral võimalik suurendada nelja-viiekordseks. Investorid on valmis uute tuuleparkide rajamisse panustama, kuid praegu põrkutakse suuresti kohalike vastuseisu otsa ning omavalitsused   on arendusprojektid praktiliselt peatanud – uuringud on käimas 80-1000 MW tuuleparkide ehitamiseks, kuid 2018. a jooksul on kavandatud vaid 19 MW ulatuses uute tuuleparkide nii ülekande- kui jaotusvõrkudesse lisandumist. Samuti on investorite seisukohast hetkel investeeringuriskiks kehtiv seadusesäte, mille alusel saab toetust iga-aastaselt vaid 600 GWh ulatuses tuuleenergiast toodetud elektrit.

 

Puidu kui taastuva loodusressursi otstarbekas kasutamine metsa- ja puidutööstuses ning energeetikas on üks “Eesti metsanduse arengukava aastani 202019” põhieesmärke. Praegu on kogu taastuvenergeetika osakaal 15-17 protsenti kogu Eesti elekritarbimisest. Energiatootmiseks vajatakse 2020. aastaks ligi 30-50 protsendi võrra rohkem puitu, kui praegu kasutatakse. Nii on energiasektorist kujunemas lähiaastatel metsandusvaldkonnale oluline partner. Suurimad koostootmisjaamad (KTJ) Eestis on Lohkva KTJ Tartus võimsusega 22 MW ning Tallinna KTJ (mille kaks etappi annavad kokku võimsuseks 39 MW). Mõlemad koostootmisjaamad kasutavad kütusena puiduhaket, maagaasi ning turvast. Valdavalt on biomassi kasutavad jaamad ühendatud ülekandevõrguga (samas kui biogaasijaamad on liitunud jaotusvõrkudega). Biokütuseid (eelkõige puitu) kasutavad jaamad on koondunud eelkõige asulate lähedusse nende soojuskoormuse teenindamiseks. Praegu on teadaolevalt võrguga liitunud 102 MW biomassi kütusena kasutavat jaama. 17 MW mahus on biolagunevaid olmejäätmeid ning 11 MW ulatuses biogaasi kütusena kasutavaid jaamu.

 

Biokütuste potentsiaal Eestis on eelkõige koostootmise valdkonnas. Juba praegu kasutatakse Eestis kütteks kolman- diku ulatuses biomassi, kuid teoreetiline võimalus on kohalikust biomassist toota soojusenergiat kahe kolmandiku ulatuses vajaminevast. Olemasolevad kohalikud kaugküttejaamad otsivad protsessis aktiivselt võimalusi ka elektri tootmiseks ning võib eeldada, et 3-5 aasta perspektiivis on Eestis võimalik lisada 100-200 MW biokütusel põhinevat elektrilist võimsust.

 

Transpordisektoris oleks võimalik võtta veelgi enam kasutusele mootorikütusena biogaasist toode- tavat biometaani, kuid just transpordisektoris on osutunud taastuvatele allikatele üleminek ning 2020 eesmärkide täitmine kõige keerukamaks. Transpordisektorile keskenduv ning Eleringi tellimusel ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tihedas koostöös valminud uuring biometaani kasutamisvõimaluste kohta näeb võimalust asendada 2020. aastaks biometaaniga kolm protsenti sektoris kasutatavast kütusest. Uuring pakub välja 12 kuluefektiivset ja praktilist meedet biometaani turu arendamiseks. Tänaseks on Eestis rajatud surugaasi tanklaid, milles on võimalik biometaani tankida ning Eleringi hallatavas biometaani päritolutunnistuste registris on juba tühistatud transpordisektoris tarbimise katteks esimesed megavatt-tunnid Eestis toodetud biometaani.

 

Muu taastuv- ja mikroenergeetika. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Juba praegu saadakse elektrienergia tootmiseks biogaasi sealäga kääritamisest  ning perspektiivikas on ka prügipõletamise energia. Vesinikuenergeetika ja muu mikroenergeetika praktilisi rakendusi täna veel teadaolevalt kasutusele võetud ei ole.

 

Üha enam leiab kastutust päikeseenergia, seda eeskätt soojusenergia näol soojuspumpade kasutuse laienedes ning tasapisi ka päikesekollektorite näol sooja tarbevee tootmiseks. Viimasel ajal on päikeseenergia kasutuselevõtmisega seonduvad kulud vähenenud ning elektrienergia tootmiseks mõeldud päikesepaneelide tootmise tehnoloogia areng paneelide hinda alla toonud, samal ajal nende efektiivsust tõstes. Arvestades Eesti päikeseressurssi ning päikese- paneelide suhteliselt kõrget hinda, pole päikeseenergiast elektri suuremahuline tootmine siiski Eesti tingimustes veel kuigivõrd konkurentsivõimeline. Suurima päikesepargi võimsus Eestis on 0,7 MW, keskmine päikeseelektrijaama võimsus on ligikaudu 10 kW ja 2018. aasta keskel oli Eestis installeeritud jaotusvõrkudega ühendatud tootmisvõimsusi kokku juba ligikaudu 1200 jaama ja 19 megavatti. Päikesepaneelide paigaldamine on viimastel aastatel üle ootuste populaarseks osutunud, kuna protsess on muutunud suhteliselt lihtsaks ja kiireks. Enamus olemasolevaid päikesejaamu on võimsuselt alla 11 kW ning eelkõige on paigalduse eesmärgiks olnud oma võrgust tarbitava elektrienergia koguse vähendamine. Plaanimisjärgus on ka mõningad suuremad (kuni 30 MW) päikesepargid ning lähema 3-4 aasta jooksul võib installeeritud päikesepaneelide võimsus ulatuda kokku 50 megavatini. Eelkõige sõltub päikesepaneelide levik sellest, kas riik ning kohalikud omavalitsused võtavad seisukoha toetada päikesepaneelidest elektrienergia tootmise levikut ning hajatootmist üldiselt. Praegu toetatakse Eestis vaid päikesepaneelidega elektrienergia tootmist, kuid mitte  päikesekütet.

 

Siinkohal on oluline mainida, et Eesti elektrienergia varustuskindlus (ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime alus- tala; mõõdik, mis näitab energia pakkumise adekvaatsust nõudlusega võrreldes) on tänu mitmekesisele tootmisport- fellile ja headele ühendustele naaberriikidega küll tagatud, kuid varustuskindluse arvutamisel ei võeta arvesse mit- tejuhitavaid võimsusi (nt päikese- ja tuuleenergia). Varustuskindlust tuleks sealjuures hinnata regionaalsel tasandil, sest majandusarengut toetava elektrivarustuskindluse võti ei ole mitte 100-protsendiliselt kohalikel primaarkütustel põhinev elektritootmine riigisiseselt, vaid piisavad välisühendused ja piisav sisemaine elektrivõrk. Ehk kui mõnes regiooni piirkonnas on installeeritud palju muutliku ja juhusliku iseloomuga võimsusi, peaks olema regiooniüleselt piisavalt tootmis- ja ülekandevõimsusi, et katta tarbimisnõudlus igal ajahetkel.


19 Viide arengukavale Keskkonnaministeeriumi kodulehel: www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-2011-2020

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg