Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti ühiste eesmärkide saavutamises ja ühise energiapoliitika elluviimises. Seetõttu tulenevad Eesti eesmärgid taastuvenergeetika valdkonnas paljuski Euroopa Liidu eesmärkidest ja Eesti raporteerib oma tulemustest regulaarselt Euroopa Komisjonile.

Eestis on taastuvenergiaga seonduvad eesmärgid sätestatud energiamajanduse arengukavades ENMAK 202017 ja ENMAK 2030. Lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks kehtib „Eesti taastuvenergia tegevuskava“18. Energiamajanduse arengukavade koostamist koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja nii arengukavad kui nende eelnõud on leitavad ministeeriumi kodulehelt alajaotustes www.mkm.ee/et/arengukavad ja www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/taastuvenergia.

Aastaks 2020 on Eesti Euroopa Liidu ees võtnud järgmised kohustuslikud eesmärgid:

  • Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest on 25%. Selle osakaalu arvestuses peetakse silmas nii soojusenergia, kütuste kui ka elektrienergia tarbimist.
  • Taastuvenergiast toodetud kütuste osakaal transpordisektoris on 10%.
  • Taastuvenergiast toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia lõpptarbimisest on 17,6%, mis ei ole küll siduv ja kohustuslik eesmärk, kuid on üks alameesmärkidest Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmise suunas.

Eesti pikaajalised eesmärgid on:

  • Aastateni 2020 ning 2030 jääb energia lõpptarbimine 2010. aasta tasemele (~32 TWh).
  • 2030. aastaks moodustab taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 45%.
  • 2030. aastaks moodustab taastuvenergia osakaal 28% primaarenergia sisemaisest tarbimisest.
  • 92% puidu energeetilisest potentsiaalist kasutatakse soojuse (sh soojuse ja elektri koostootmine) tootmiseks.
  • Aastaks 2050 on energiasektori kasvuhoonegaaside emissioonid vähenenud >80% võrreldes 1990. aastaga (aastaks 2030 vähemalt 70%)

Aastaid on käinud tulised vaidlused selle üle, kuivõrd peab energeetika areng põhinema põlevkivil kui kohalikul pikkade traditsioonidega toorainel ja oskusteabel ning kuivõrd tuleks hoopis panustada taastuvenergia arendamisse.

Pariisi kliimakokkulepe andis siinkohal selged suunised, et tulevikus soositakse taastuvenergial põhinevaid energeetikalahendusi.

Taastuvenergia arendamise ja toetamisega seonduvad rakenduslikud teemad on kajastatud elektrituruseaduse erinevates peatükkides ja sätetes, mis loob õigusliku raamistiku taastuvenergia tootmiseks ja arvestuseks.

Euroopa puhta energia paketi eesmärk on anda tõuge puhta energia kasutamisele Euroopa Liidus ning seeläbi panustada EL-i kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. Pakett sisaldab nelja valdkonda: energiatõhusus, taastuvenergia, elektriturg ning Euroopa energiavaldkonna strateegiline planeerimine.

  • Energiatõhususe puhul toetab Eesti eesmärkide saavutamiseks vajaliku raamistiku sätestamist aastani 2030.
  • Taastuvenergia eesmärkide täitmisel näeb Eesti suurt potentsiaali piiriülesel koostööl. Eesti on sealhulgas valmis taastuvenergia piiriüleseks kaubanduseks. (Eesti on sõlminud ka juba lepingu Luksemburgiga, millega kantakse osa Eestis toodetud taastuvenergiast Luksemburgi bilanssi aidates viimasel sellega täita oma taastuvenergia esmärke)
  • Uus elektrituru mudel peab Eesti hinnangul olema võimalikult turupõhine ning andma tarbijatele võimaluse reageerida hindade muutumisele. Kohalikele elektritootjatele tuleks elektrikaubanduses tagada võrdsed konkurentsitingimused kolmandates riikides asuvate tootjatega.
  • Strateegilise planeerimise puhul leiab Eesti muu hulgas, et riiklikud kavad peaksid olema omavahel võrreldavad ning nende koostamisega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust.

17 Arengukavad ning nende eelnõud on leitavad ministeeriumi kodulehelt: www.mkm.ee/et/arengukavad
18 Taastuvenergia tegevuskava on samuti kättesaadav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/taastuvenergia

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg