Liigu edasi põhisisu juurde

2018. aastal jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid kokkuleppele kliima- ja energiaraamistikus, mis hõlmab perioodi 2020- 2030. Selle kohaselt peab aastaks 2030:

  • üleeuroopaline kasvuhoonegaaside heitmete maht vähenema 40% võrreldes 1990. aasta tasemega;
  • toodetud taastuvenergia moodustama liikmesriigi sisemaisest tarbimisest vähemalt 32% (Euroopa Parlamendi esialgne plaan oli 35%, valitsusi esindav EL nõukogu soovis jääda „vähemalt 27%“ juurde);
  • olema tagatud energiasääst vähemalt 27% ulatuses võrreldes prognoositud tulevase energiatarbimisega. 2018.a. juunis kokku lepitud uuendatud direktiivi teksti tarbeks ei jõutud kahjuks üksmeelele uue energiasäästu eesmärgi osas. Parlamendi eesmärk oli 35% ning Euroopa Liidu nõukogu esialgne toetus kuulus mittesiduvale 30% eesmärgile.

Eelmainitud eesmärgid aitavad oluliselt kaasa konkurentsivõimelisema, ohutuma ning jätkusuutlikuma üleeuroopalise energiasüsteemi loomisele. Samuti võib neid pidada ka pärast 2030. aastat kehtima hakkavate meetmete alusplaa- niks, mille abil jõutakse kokkulepitud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseni 80% kuni 95% võrra aastaks 2050.

Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine 40%

Kasvuhoonegaaside heitmete eesmärgi saavutamine eeldab:

  • et see täidetakse Euroopa Liidus kollektiivselt võimalikult kuluefektiivsel viisil, sh kehtib nõue, et heitmekaubanduse kauplemissüsteemi kuuluvates sektorites väheneb heitmekoguste määr võrreldes 2005. aastaga 43%, kauplemissüsteemi mittekuuluvate sektorite puhul aga 30%;
  • kõikide liikmesriikide osalust, lähtudes solidaarsusprintsiibist;
  • hästi toimiva heitmekaubanduse kauplemissüsteemi välja arendamist ning turu stabiilsusinstrumendi kasutuselevõtmist;
  • heitkoguste iga-aastase lineaarselt väheneva piirmäära tõstmist seniselt 1,74 protsendipunktilt 2,2 protsendipunkti peale;
  • kehtiva NER300 rahastamisprogrammi (NER 300 on maailma üks suurimaid rahastusprogramme innovaatiliste ja madala süsinikuheitega projektide ning programmide toetamiseks. NER 300 loodi Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) kolmanda perioodi (2013–2020) alguses, et demonstreerida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) ning uuenduslikke taastuvenergia (RES) tehnoloogiaid Euroopa Liidu kaubanduslikul tasandil. Programmile vajalik rahastus saadakse ELi HKSist.) ülevaatamist, sh hõlmab see CO2 kogumise/säilitamise ning taastuvenergeetika programmide revideerimist. Lisaks laieneb programm väheste CO2-heitmetega tehnoloogiate innovatsiooni väljatöötamisele tööstussektoris.

Seejuures jätkub saastekvootide tasuta eraldamine ka peale 2020. aastat eesmärgiga pakkuda tuge rahvusvahelise konkurentsivõime võimaliku nõrgenemise ohu alla sattuvatele sektoritele. Luuakse uus saastekvootide reserv madala sissetulekuga liikmesriikide lisainvesteeringute toetamiseks (energiatõhususe tõstmiseks ning taristu modernisee- rimiseks). Sellele lisaks jaotatakse 10% kõikide liikmesriikide poolt enampakkumisele pandavatest heitmekvootidest nende liikmesriikide vahel, kelle sisemajanduse kogutoodang inimese kohta jääb alla 90% Euroopa keskmist taset (võrdlusaastana kasutatakse 2013. aastat).

Taastuvenergia osakaal sisemaisest tarbimisest ≥ 32%

Püstitatud eesmärk ei ole liikmesriikide suhtes siduv ning samuti ei takista see liikmesriigil kõrgemate eesmärkide seadmist. Suuremas mahusvahelduva iseloomuga töörežiimiga taastuvenergia-elektrijaamade integreerimine nõuab aga EL-i energia siseturu tugevamat lõimimist ning sobilike koordineeritud varumeetmete väljatöötamist, mida saaks vajadusel ka piirkondlikul tasemel rakendada. 2018.a. juunis lepiti kokku eesmärgi ülevaatus aastal 2023 kavatsusega seda veelgi tõsta.

Energiatõhusus ≥ 32,5%

Energiatõhususe suurendamise eesmärk tuleb saavutada võimalikult kuluefektiivsel moel. Kuna EL-i tasandil prooviti eesmärgiks seada ühelt poolt 30% ja teiselt poolt 35%, siis 2018.a. juunis lõppenud kõneluste käigus jõuti energiaefektiivsuse eesmärkide kohta 32,5% taseme osas kokkuleppele, kuid jällegi on tegemist mittesiduva eesmärgiga,. Lisaks koostab Euroopa Komisjon ettepanekud prioriteetsete sektorite kohta, milles energiatõhususe parandamine pakuks kõige suuremat kasu.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg