5.2.3 Bilansi juhtimine ja reguleerimisteenuse pakkumine

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas elektrisüsteemi tasakaal reguleerimisvõimsustega vastavalt õigusaktides ja riikidevahelistes lepingutes sätestatud tingimustele.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur reguleerimisreserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega. Balti süsteemihaldurid kasutavad elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamiseks avariireservvõimsuste ja reguleerimisreservide aktiveerimist. Vastavate reservvõimsuste puhul on tegemist „käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservidega” (manually activated frequency restoration reserve – mFRR). Teisi reservvõimsuste tüüpe nagu näiteks automaatselt aktiveeritav „sageduse hoidmise reserv“ (frequency containment reserve – FCR) või automaatselt aktiveeritav sageduse taastamise reserv (automatically activated frequency restoration reserve - aFRR) või „asendusreserv“ (replacement reserve – RR) Elering elektrisüsteemi normaaltalitluse tagamiseks ei osta ega aktiveeri.

Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer vastutab bilansijuhtimise eest kauplemisperioodil ehk jooksval tunnil. See tähendab, et vastavalt tüüptingimustele jooksva tunni vältel ei tohi bilansihaldur elektrijaamade koormust iseseisvalt muuta, seda võib teha vaid elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšeri korraldusel ehk dispetšer teeb reguleerimistarne.

Reguleerimistarned jagunevad üles- ja alla reguleerimistarneteks ning süsteemi bilansi juhtimiseks avariilistes olukordades kasutatakse avariireserve.

Alates 01.01.2018 rakendatakse Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemides koordineeritud bilansijuhtimist. Eestit, Lätit ja Leedut vaadeldakse ühtse bilansipiirkonnana ning üks Balti süsteemihalduritest vastutab kogu Baltikumi summaarse bilansi tasakaalustamise eest, eesmärgiga viia Baltikumi ebabilanss miinimumini.