Liigu edasi põhisisu juurde

III energiapaketi eesmärgiks on Euroopa ühise turumudeli väljatöötamine (täpsemalt peatükis 1). Elektrituru võrgu- eeskirjade väljatöötamisel on oluliseks kriteeriumiks praktilisus ja rakendamise võimalikkus. Just sel eesmärgil on võrgueeskirjade koostamisse kaasatud Euroopas tegutsevad elektribörsid ja süsteemihaldurite ühendus ENTSO-E. Tsoonipõhise hinnastamisega turumudeli rakendamise võtmesõnad on:

  • ülekandevõrkude optimaalne kasutamine eelistades voopõhist meetodit (võimsustele maksimaalse juurdepääsu andmine nii, et töökindlus oleks tagatud);
  • energia hulgituru efektiivne toimimine ja elektribörside konkurents (efektiivsed tooted ja kauplemisplatvormid, piisavalt kõrge likviidsus, läbipaistev hinnakujundus ja jätkuturgude rakendamine);
  • konkurentsi suurendamine (efektiivsed seadusandlikud ja järelevalve mehhanismid usalduse suurendamiseks ning läbipaistvus).

Joonisel 16 kujutatud ühtne turumudel hõlmab nelja erineval ajaperioodil töötavat alam-mudelit, mis on reguleeritud kolme erineva võrgueeskirjaga.

Joonis%2016.%20(ptk%203.2.3).jpg

Joonis 16 Euroopa ühtne võrgumudel ajaperioodide lõikes

Joonisel 16 toodud mõistete sisu selgitab täpsemalt peatükk 3.3. ja 3.4, mis käsitleb, kuidas toimub ülekandevõim- suse jaotamine erinevate ajaperioodide lõikes, samuti avavad need peatükid võrgueeskirjade sisu. Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirjast on täpsemalt juttu peatükis 4.5.

Elektriturul on turuosalistele kasutada erinevad võimalused nii kauplemiseks kui ka riskide maandamiseks. Kui järgmise päeva turul kaubeldakse eelkõige füüsilise energiaga, siis näiteks finantsteenuste turul pakutavad tooted on eelkõige ette nähtud turuosaliste riskide maandamiseks. Energiaturuga paralleelselt on võimalik arendada ka võim- susturgu. Võimsusturul kaubeldakse tootmisvõimsusega ning tootjad pakuvad kindlaks perioodiks kindla hinnaga tootmisvõimsust, mille olemasolu eest makstakse võimsustasu ka siis, kui elektrit teglikult ei toodeta. Seda eelkõige eesmärgiga tagada süsteemi varustuskindlus pakkudes turule pikaajalisi lepinguid investeerimisriskide maandami- seks, et oleks tagatud tarbimise katmiseks vajalik tootmisvaru. Võimsusturg on näiteks Vene Föderatsioonis ning alates 2014. aasta detsembrist ka Suurbritannias, Balti riikides võimsusturgu ei ole.

Oluline on märkida, et võrgueeskirjad ei käsitle kauplemist kolmandate riikidega (nagu Venemaa ja Valgevene). Üle- euroopalisi põhimõtteid ja kokkuleppeid kauplemisel kolmandate riikidega, samuti võrkudele juurdepääsu reegleid on küll palju arutatud, kuid otsuseid veel tänaseks tehtud ei ole. Neid küsimusi on käistletud paljudel foorumitel, alates Euroopa Komisjoni ja Venemaa dialoogi raames peetavatest läbirääkimistest kuni ENTSO-E regionaalsete töögruppideni. Samad teemad on aastaid olnud laual ka BRELL-i ringi töörühmades.

Hetkel on arutamisel meetmed, mis minimiseeriksid seadusandlikke erinevusi ja sellest tulenevat ebavõrdset olukorda Euroopa ja Venemaa turuosaliste vahel. Meetmetena tulevad kõne alla kolmandatest riikidest pärineva elektrienergia koguseline piiramine, samuti miinimumhinnaga võimsusoksjonite läbiviimine piiril ja võimalus määrata elektri ülekandmiseks tehtavate kulude korvamiseks kolmandate riikide piirile kulupõhine tariif. Lisaks on kaalutud Baltikumis rakendatud nõuet, et elektrienergiat saab importida vaid elektribörsi kaudu. Milline neist lõpuks rakenduse leiab, ei ole tänaseks veel otsustatud.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid