Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Liidu energiapoliitika aluseks on kaks asjaolu: esiteks, suur osa fossiilsetest energiaallikatest (ca 60% vedelkütuste toorainest ning ca 30% maagaasist) ostetakse väljastpoolt Euroopa Liitu ning teiseks, nende kasutamine põhjustab kliimamuutusi. Siit tulenevad ka riskid, mis on ühest küljest seotud kütuste tarnekindluse, volatiilsete hindade ning subsiidiumidel põhineva tootmisega ja teisest küljest kliimamuutustega.

Euroopa Liidu energiapoliitika on lähtunud ühisest eesmärgist tagada majanduse konkurentsivõime, energiatõhusus ning energiatoodete ja -teenuste pidev kättesaadavus turul hinnaga, mis on kõigile tarbijatele taskukohane, aidates saavutada Euroopa Liidu laiemaid sotsiaalseid ja kliimaeesmärke. Euroopa Liidu energiapoliitika põhialused on kokku lepitud Lissaboni lepingus1, kus prioriteetidena on määratletud:

  • energia siseturu toimimine;
  • energia varustuskindlus;
  • energiakasutuse tõhusus, energia kokkuhoid ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine;
  • energiaturgude integreerimine ning võrgustike ühendamine.

Energialiidu idees kui Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava ühe osa väljaarendamises leppisid riigipead kokku 2014. aasta juuni Ülemkogul. Euroopa Komisjon avaldas mahuka energialiidu dokumentide paketi “Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ 2015. aasta veebruaris. Energialiidu arendamine on Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni üks olulisemaid prioriteete, mille eesmärgiks on vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kütuste ja gaasi impordist, tugevdada energia siseturu toimimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning energiatõhusust ja kindlustada Euroopa Liidu juhtrolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega.

  • Energialiidul on viis energiajulgeolekule, -tõhususele ja konkurentsivõimele suunatud meedet:
  • energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus (tarnete mitmekesistamine, koostöö varustuskindluse tagamiseks, Euroopa suurem roll ülemaailmsel energiaturul);
  • täielikult integreeritud Euroopa energiaturg (turgude ühendamine energiasüsteemide vaheliste ühenduste abil, energia siseturu meetmete rakendamine ja ajakohastamine, piirkondlik koostöö, võimalus kontrollida oma tarbimist ja vabalt valida energiamüüjat);
  • energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust (energiatõhusus elamumajanduses ja transpordisektoris);
  • majandusest tuleneva CO2 heite vähendamine (kasvuhoonegaaside 40% vähendamise eesmärgi saavu- tamine, globaalses kliimapoliitikas kokku leppimine, toimiv heitkogustega kauplemise süsteem, taas- tuvenergeetika turupõhine edendamine);
  • teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

1 Leping allkirjastati 13.12.2007 Euroopa Liidu Ülemkogul Lissabonis ning jõustus kõikide liikmesriikide poolt ratifitseerimisprotsessi lõpetamisega 2009. aasta 1. detsembril

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg