Liigu edasi põhisisu juurde

Bilansihaldurid on sõlminud Eleringiga bilansilepingud, mille alusel nad vastutavad oma piirkonna bilansi eest.

Bilansihalduses tagatakse Eesti elektrisüsteemi bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide kaudu.

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud bilansiplaani koostamist, mis sisaldab oma portfellis tootmise ja tarbimise prognoosi ning vastavate tarnete hankimiseks planeeritud ostu-müügitehinguid. Neid planeeritud tarneid nimetatakse määratud tarneteks, mida teostatakse nii elektribörsilt, mitme portfelli vaheliste ostu-müügitarnete kaudu kui ka otse lepingutega mõne tootja või tarbijaga. Kuna määratud tarned on planeeritud kogused, ei ole nende täpsus kunagi sama, mis selgub füüsiliselt mõõdetud koguste arvestuses. Seetõttu hulgiturul (nii elektribörsil kui ka süsteemihalduri ja bilansihalduri vahelises lepingus) on määratud tarnete täpsusaste 0,1 MWh.

Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteand- med. Seetõttu on bilansi selgitamise täpsus juba kWh põhine.

Eesti bilansihaldus toimib täna ühe bilansiportfelli põhimõtte alusel, mis tähendab, et ühes bilansiplaanis sisalduvad nii elektri tootmise kui ka tarbimise tarned. Seetõttu selgitatakse bilansihaldurile ebabilanss ka vaid portfelli kohta, mis tähendab, et bilansihalduril ei tule tasuda süsteemihaldurile tootmise ja tarbimise ebabilansside eest eraldi, vaid bilansihaldurile selgitatakse igas kauplemisperioodis vaid ühes väärtuses tekkinud ebabilanss ja koguse maksumus. Põhjamaades see-eest toimib kahe bilansiportfelli ehk eraldi tootmise ja tarbimise portfellidega bilansihaldus.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg