Liigu edasi põhisisu juurde

Elektrit toodeti eelmisel kuul Eestis 20 protsenti vähem kui möödunud aasta mais ehk 612 gigavatt-tundi, tarbimine kahanes samas kaks protsenti 622 gigavatt-tunnini.

Eesti elektrisüsteem oli mais 53 protsendil tundidest elektrit importiv ja elektribilanss jäi kuu kokkuvõttes 10 gigavatt-tunni ulatuses defitsiiti. Tarbimisest 98 protsenti kaeti Eesti toodetud elektrienergiaga.

Fossiilsetest kütustest elektritootmine vähenes mais 19 protsendi võrra, taastuvatest allikatest 28 protsenti, sealjuures vähenes tuuleelektrijaamade toodang kehvemate tuuleolude tõttu rohkem kui poole võrra. 69 protsenti taastuvenergiast toodeti mais biomassist. Taastuvenergia kattis sisemaisest tarbimisest 11,9 protsenti.

Süsteemi läbinud transiitvood kerkisid aastases arvestuses kolm protsenti, moodustades kokku 390 gigavatt-tundi.

Baltikumis vähenes elektritootmine eelmise aasta maikuuga võrreldes kokku kümme protsenti ning tarbimine üheksa protsenti. Kolme riigi elektribilansi summaarne defitsiit vähenes kuus protsenti 531 gigavatt-tunnini, mis moodustas kolme riigi tarbimisest kokku 29 protsenti.

Lätis kasvas elektritootmine 37 protsendi võrra 528 gigavatt-tunnini, Leedus aga kahanes 44 protsenti 167 gigavatt-tunnini. 61 protsenti Läti kogutoodangust pärines hüdroelektrijaamadest. Tarbimine suurenes Lätis ühe protsendi võrra, kuid Leedus vähenes maiga võrreldes 20 protsendi võrra 658 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus Leedu sisemaise tarbimise katmisel oli 25 protsenti.

Põhjamaades vähenes elektritootmine maikuus eelmise aastaga võrreldes nelja protsendi võrra ja tarbimine kolm protsenti. Summaarselt olid Põhjamaad 961 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Maikuu täispika elektrisüsteemi kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg