Elektritoodang kasvas juulis 46 protsenti, tarbimine püsis stabiilsena

Juulis kasvas Eesti elektritoodang aastases arvestuses 46 protsenti 834 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine jäi eelneva aastaga samale tasemele, moodustades 572 gigavatt-tundi.

Eelmise kuu kokkuvõttes ületas Eesti elektritoodang tarbimist 46 protsendi võrra. 99 protsendil tundidest toimus elektri eksport ning kuu kokkuvõttes oli bilansi ülejääk 262 gigavatt-tundi. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvood langesid aastases arvestuses 43 protsenti, moodustades kokku 269 gigavatt-tundi.

Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes juulis 49 protsenti ning tootmine taastuvatest allikatest 29 protsenti. Tuuleenergia toodang vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes kümnendiku, ent biomassist toodetud energia kogus kerkis 65 protsenti ning hüdroenergia toodang kolmekordistus. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas sisemaisest tarbimisest 16,3 protsenti.

Lätis toodeti tänavu juulis eelmise aastaga võrreldes elektrit üheksa protsenti rohkem ja tarbimine kasvas ühe protsendi. Juulikuu elektribilansi saldo kujunes 210 gigavatt-tunni ulatuses defitsiitseks.

Leedu elektrisüsteemis toodeti elektrit 170 gigavatt-tunni ulatuses, mis teeb aastataguse ajaga võrreldes languseks 44 protsenti. Elektritarbimine vähenes esialgsetel andmetel neli protsenti ning Leedu elektribilansi defitsiit süvenes 18 protsenti 626 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 21 protsenti.

Baltikumis tervikuna kasvas elektritoodang aastases võrdluses 13 protsenti, tarbimine vähenes kaks protsenti. Bilansside puudujääk oli kolme riigi peale kokku 574 gigavatt-tundi, moodustades 30 protsenti tarbimisest.

Põhjamaades langes elektritoodang seitse ja tarbimine kaks protsenti. Norras ja Taanis tootmine kasvas,  ent Soomes ja Rootsis langes. Põhjamaad eksportisid juulikuus elektrit 719 gigavatt-tunni ulatuses.