Elektritarbimine vähenes veebruaris ühe protsendi võrra, tootmine kasvas üheksa protsenti

Eesti elektritoodangu kasvu vedas eksport, mis suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 64 protsenti 231 gigavatt-tunnini.

Eesti sisemaine elektritarbimine oli selle aasta veebruaris ühe protsendi võrra aastatagusest madalam, moodustades kokku 719 gigavatt-tundi. Tarbimise languse tingis mullusest mõnevõrra soojem õhutemperatuur.

Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvood moodustasid veebruaris kokku 312 gigavatt-tundi, mis on 28 protsenti väiksem kogus, kui aasta tagasi samal ajal. Veebruarikuu kokkuvõttes ületas tootmine Eestis tarbimist 32 protsenti ja netoekspordiks kujunes 229 gigavatt-tundi.

Veebruarikuu taastuvenergia hulgas kasvas tuuleenergia toodang 38, hüdroenergia toodang 34 ning bioenergia toodang kuus protsenti. Tuuleelektrijaamade tootmismahtude kasv tulenes soodsatest tuuleoludest – näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 31 protsenti kõrgem, kui aasta tagasi samal ajal. Kokku moodustas taastuvenergia toodang veebruaris 133 gigavatt-tundi ning see kattis 16,4 protsenti sisemaisest tarbimisest.

Läti elektritoodang langes möödunud aasta veebruariga võrreldes 21 protsenti 389 gigavatt-tunnini ning tarbimine kolm protsenti 605 gigavatt-tunnini. Läti elektribilansi defitsiit oli eelmisel kuul 217 gigavatt-tundi, mis kaeti impordiga Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus vähenes elektritootmine aastatagusega võrreldes kolm protsenti, moodustades kokku 230 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis samal ajal ühe protsendi võrra 856 gigavatt-tunnini. Sisemaine toodang kattis vaid 27 protsenti tarbimisest. Leedu elektrienergia puudujääk kaeti tänavu veebruaris 47 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu, import kolmandatest riikidest moodustas kokku 53 protsenti koguimpordist.

Baltikumi summaarne elektritoodang vähenes veebruarikuus aastases võrdluses kaks protsenti 1566 gigavatt-tunnini. Baltikumi tarbimine moodustas tänavu veebruaris kokku 2180 gigavatt-tundi, kahanedes aastases arvestuses ühe protsendi. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk moodustas veebruaris kokku 614 gigavatt-tundi ehk ligikaudu sama palju kui aasta tagasi.

59 protsendil veebruarikuu tundidest oli vähemalt ühe Balti riigi elektrisüsteemi ebabilanss vastassuunas teiste süsteemide ebabilanssidega ehk riikide ebabilansid tasakaalustasid üksteist. Sellest tulenevalt kujunesid ka avatud tarne ja bilansienergia hinnad soodsamaks kui aasta tagasi.

Põhjamaades kasvas elektritarbimine veebruaris aastatagusega võrreldes ühe protsendi. Norras ja Rootsis tarbimine kasvas, Soomes ja Taanis vähenes. Elektritoodang püsis Põhjamaades eelmise aasta veebruari tasemel ning elektribilansi ülejääk oli eelmisel kuul 0,9 teravatt-tundi.

Elektrisüsteemi veebruari täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.