Elektritarbimine kasvas veebruaris, tootmine vähenes

Eesti sisemaine elektritarbimine kasvas veebruaris esialgsetel andmetel neli protsenti 746 gigavatt-tunnini, tarbimist mõjutas muu hulgas veebruarikuu lisapäev.

Elektritootmine pöördus veebruaris uuesti langusesse, kahanedes aastatagusega võrreldes 22 protsenti 742 gigavatt-tunnini. Toodangut kahandas soodsama hinnaga Põhjamaade elektri kasutamine. Turule lisandunud Rootsi-Leedu uus ühendus NordBalt vähendas Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Eesti elektribilanss kujunes nelja gigavatt-tunni ulatuses defitsiitseks. 56 protsendil veebruarikuu tundidest töötas Eesti elektrisüsteem importrežiimil. Samas kasvasid Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvood 40 protsenti 435 gigavatt-tunnini.

Elektritootmine taastuvatest allikatest kahanes veebruaris aastases arvestuses kuus protsenti 127 gigavatt-tunnini. Biomassist ja biogaasist toodetud elektri kogus jäi 2015. aasta veebruari tasemele, samas kui hüdroenergia toodang kerkis 15 protsenti. Tuuleenergia toodang vähenes aastases arvestuses 13 protsenti, seda vaatamata Pakril ja Virtsus registreeritud keskmise tuulekiiruse kasvule. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas eelmisel kuul tarbimisest 15,6 protsenti.

Lätis toodeti elektrit tänavu veebruaris kokku 441 gigavatt-tundi, mida on 13 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Toodangu kasvu toetas möödunud aasta veebruariga võrreldes suurem  hüdroressursi kättesaadavus. Elektri tarbimine kasvas Lätis samal ajal kaks protsenti ja elektribilansi puudujäägiks kujunes 180 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel jäi 71 protsendi juurde ning puuduolev 29 protsenti imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus jäi elektritootmine eelmise aasta veebruariga samale tasemele, samas kui tarbimine kahanes 11 protsenti. Leedu elektribilansi defitsiit vähenes 16 protsenti 529 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel jäi 30 protsendi juurde. NordBalt ühenduse lisandumisega vähenes kolmandate riikide osakaal Leedu puudujäägi katmisel.

Baltikumis tervikuna süvenes elektribilansi puudujääk aastases võrdluses 16 protsenti 712 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas kolme riigi tarbimisest 34 protsenti.

Täispika veebruarikuu süsteemikokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.