Elektritarbimine kasvas märtsis kolm protsenti, tootmine langes kümnendiku

Elektritarbimine kasvas tänavu märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolm protsenti 771 gigavatt-tunnini. Soodsama elektri import Põhjamaadest tingis aga Eesti elektritoodangu kümneprotsendilise languse.

Tarbimist mõjutas keskmine õhutemperatuur, mis oli märtsis kahe kraadi võrra jahedam kui aasta tagasi.

Sisemaine elektritoodang oli märtsis kokku 672 gigavatt-tundi. Eesti elektribilanss oli 98 gigavatt-tunni ulatuses defitsiidis ja märtsikuu tundidest 75 protsendil toimus elektrienergia  import. Eesti elektritootjad katsid sisemaisest elektritarbimisest 87 protsenti. Elektrisüsteemi läbinud transiitvood kasvasid aastases võrdluses 14 protsenti 455 gigavatt-tunnini.

Taastuvatest allikatest toodetud 107 gigavatt-tundi elektrienergiat oli möödunud aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti vähem. Enim ehk 52 protsenti langes kehvemate tuuleolude tõttu tuuleelektrijaamade toodang. Märtsikuu sisemaisest elektritarbimisest moodustas taastuvenergia 13 protsenti.

Baltikumis vähenes elektritootmine märtsis kokku kümnendiku võrra ning tarbimine ühe protsendi. Summaarne defitsiit Balti riikides süvenes 23 protsenti 796 gigavatt-tunnini, mis moodustas kolme riigi tarbimisest 36 protsenti.

Läti elektritoodang kahanes eelmise aasta märtsiga võrreldes viis protsenti, moodustades kokku 578 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis Lätis kaks protsenti 640 gigavatt-tunnini ning kuu elektribilansi defitsiidiks kujunes 62 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 90 protsenti.

NordBalt ühenduse lisandumisega vähenes elektritoodang Leedus enam kui neljandiku võrra 181 gigavatt-tunnini, elektritarbimine langes kuus protsenti 816 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit kasvas kaks protsenti 635 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 22 protsenti.

Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas märtsis aastases arvestuses neli protsenti ja kogutarbimine kaks protsenti. Märtsikuu elektribilanss oli Põhjamaades 1494 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt elektrit eksportivad ning Taani ja Soome elektrit importivad süsteemid.