Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektritoodang oli viimasel neljal kuul võrreldes möödunud aasta sama ajaga languses, tarbimine aga kasvas.

Oktoobris vähenes elektritoodang aastatagusega võrreldes kümme protsenti, kokku toodeti elektrit 960 gigavatt-tundi. Tootmine taastuvatest allikatest vähenes sealjuures 12 protsenti 136 gigavatt-tunnini ja mittetaastuvatest allikatest kümme protsenti 824 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine kasvas möödunud kuul neli protsenti kokku 740 gigavatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes oktoobris 16,3 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 220 gigavatt-tunni ulatuses.

Elektri kaubanduslik import moodustas tänavu oktoobris kokku 192 gigavatt-tundi, kasvades aastatagusega 119 gigavatt-tunni võrra. Kaubanduslik eksport vähenes samal ajal kolm protsenti 409 gigavatt-tunnini. Elektri impordist 86 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 14 protsenti Eesti-Läti ühenduste kaudu. Elektri ekspordist 77 protsenti läks Lätti ning 23 protsenti Soome. Kuu kokkuvõttes oli Eesti elektrikaubandusbilanss 218 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Läti oktoobrikuu elektritoodang kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 18 protsenti 618 gigavatt-tunnini. Toodangu kasvu soodustas jätkuvalt kõrge hüdroressursi saadavus - tänavu oktoobrikuus oli keskmine vee juurdevool Läti Daugava jões 813 kuupmeetrit sekundis, aasta tagasi samal ajal oli see 206 kuupmeetrit sekundis. Hüdro- ja tuuleenergia toodang moodustas Läti kogutoodangust 61 protsenti.

Baltikumi summaarne elektritoodang kasvas möödunud aasta oktoobriga võrreldes kokku kaks protsenti, tarbimine kasvas kolm protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 428 gigavatt-tunni ulatuses ehk 19 protsenti Baltikumi kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas tootmine kaks protsenti, ent tarbimine vähenes ühe protsendi võrra. Oktoobrikuu bilanss oli 949 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägi.

Seotud teemad