Elektribörsi hinnad Baltikumis juulis langesid

Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus oli juulikuus madalam võrreldes kahe eelneva aasta sama perioodiga, moodustades 71 protsenti maksimaalselt võimalikust tasemest.

Kuu kokkuvõttes ületas tootmine siseriiklikku tarbimist Norras 20 protsendi võrra ja Rootsis 18 protsendi võrra. Soomes kattis sisemaine tootmine 75 protsenti kohalikust tarbimisest, Taanis 73 protsenti, Lätis 63 ja Leedus vaid 32 protsenti. Põhjuseks oligi peaasjalikult madala hinnaga Norra ja Rootsi hüdroenergia kättesaadavus, mis alandas elektri päev-ette hinnataset ka Soome ja Balti hinnapiirkondades.

NPS Eesti hinnapiirkonnas oli elektrienergia keskmine hind juulis 40,20 eurot megavatt-tunni kohta, alanedes juuniga võrreldes 24,6 protsenti. Lätis ja Leedus oli hind kogu kuu võrdne – 49,16 eurot megavatt-tunni kohta, olles Lätis kuises võrdluses langenud 12 protsenti ja Leedus 10,3 protsenti. Kõigis kolmes Balti riigis oli hind eelmisel kuul võrdne 48 protsendil tundidest ning Eesti ja Soome hind ühtis 66 protsendil tundidest.

Tegelik, füüsiline pudelikael esines Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel 92 tunnil ehk 12 protsendil ajast, kuigi päev-ette turu arvestuses oli ülekandevõimsuse puudujääk 383 tunnil ehk ligi 52 protsendil tundidest. Päevasiseselt tegid turuosalised päev ette turuga võrreldes vastassuunalisi tehinguid ning kokkuvõttes vähenes selle tulemusel tegelik pudelikael märkimisväärselt. Kuu kokkuvõttes kasutati ära 90 protsenti kaubanduseks antud ülekandevõimsusest.

Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 1 võimsusvood olid eelmisel kuul 97 protsendil tundidest suunatud Soomest Eestisse. Võimsuse puudujääki esines Eesti ja Soome vahel 34 protsendil ajast.

Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind alanes eelmisel kuul pea ühe euro võrra 31,30 euroni megavatt-tunni kohta. Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hind püsisid enamjaolt samal madalal tasemel kui juunikuus, liikudes vahemikus 4,02-4,66 eurot tonni kohta.

Elektrituru juuli täispika kokkuvõttega saab tutvuda siin.