Liigu edasi põhisisu juurde

Eelmisel aastal toodeti Eestis elektrit 10,6 teravatt-tundi ehk kuue protsendi võrra vähem kui 2017. aastal, kui toodangu maht oli 11,2 teravatt-tundi. Languses oli tootmine eelkõige mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest, kus elektrienergia tootmiskulusid mõjutas süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnatõus.

Elektrit tarbiti Eestis kolm protsenti rohkem kui eelneval aastal, tarbimismaht kasvas 8,5-lt teravatt-tunnilt 8,7 teravatt-tunnini. Märkimisväärselt rohkem tarbiti elektrit möödunud aasta veebruaris ja märtsis, mil õhutemperatuur oli paljuaastasest keskmisest madalam, ning samuti suvekuudel.

Aasta kokkuvõttes toodeti Eestis 1,9 teravatt-tundi enam elektrit kui tarbiti.

Taastuvenergia tootmine kasvas aastases võrdluses ühe protsendi võrra 1,7 teravatt-tunnini ja mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest langes seitsme protsendi võrra 8,9 teravatt-tunnini. Taastuvatest allikates toodetud elektrienergia moodustas aasta lõikes 17,1 protsenti kogutarbimisest.

Naaberriikidest liikus Eesti ülekandevõrku 2017. aastaga võrreldes 51 protsenti enam elektrit ehk 3,5 teravatt-tundi. Eestist naaberriikidesse väljunud elektrienergia kogus kasvas kuus protsenti 5,4 teravatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog moodustas 3,2 teravatt-tundi, kasvades 2017. aastaga võrreldes 46 protsenti.

Lätis kahanes elektritootmine aastaga 12 protsendi võrra 6,5 teravatt-tunnini, tarbimine tõusis kaks protsenti 7,3 teravatt-tunnini. Tarbimisest ligi 88 protsenti kaeti Läti kodumaise tootmise arvelt, aastases arvestuses jäi Läti elektribilanss 0,9 teravatt-tunni ulatuses puudujääki.

Leedus kasvas elektritootmine ligi kolmandiku võrra 3,2 teravatt-tunnini ja tarbimine tõusis 17 protsenti 12,2 teravatt-tunnini. Aasta kokkuvõttes jäi riigi elektribilanss 8,9 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, siseriiklik tootmine kattis veidi üle veerandi tarbimismahust.

Baltikumis kokku langes elektri tootmine möödunud aastal neli protsenti 20,3 teravatt-tunnini ja tarbimine kasvas kaheksa protsenti 28,2 teravatt-tunnini. Kolme riigi elektribilansi defitsiit süvenes aastaga kolme teravatt-tunni võrra ja summaarne puudujääk oli aasta kokkuvõttes 7,9 teravatt-tundi ehk 28 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaades toodeti eelmisel aastal elektrit samas mahus kui 2017. aastal ehk 397,5 teravatt-tundi. Tarbimine kasvas kahe protsendi võrra 393 teravatt-tunnini ning elektribilanss oli seega kokkuvõttes 4,5 teravatt-tunni ulatuses ülejäägis. Ülejääk oli samas 2,5 korda väiksem kui aasta varem. Riikide arvestuses tootsid Rootsi ja Norra vastavalt 18,8 ja 10,3 teravatt-tundi rohkem elektrienergiat kui tarbisid, Soome ja Taani jäid puudujääki vastavalt 20 ja viie teravatt-tunni ulatuses.

 

Seotud teemad

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg