Eesti elektritoodang jaanuaris kasvas, tarbimine vähenes

Tootmine taastuvatest allikatest kasvas 27 protsenti, sealhulgas suurenes tootmine tuuleenergiast ligi poole võrra. Biomassist toodetud elektri kogus kerkis kümnendiku ja hüdroenergia toodang 83 protsenti. Tootmine fossiilsetest kütustest kasvas kahe protsendi võrra.

Elektri sisemaine tarbimine vähenes Eestis seitse protsenti 844 gigavatt-tunnini. Tarbimise langust mõjutas mullusest soojem jaanuarikuu. Taastuvatest allikatest toodetud elekter kattis sisemaisest tarbimisest 14,8 protsenti.

Elektritoodang ületas jaanuari tarbimist 35 protsendi ulatuses, andes elektribilansi ülejäägiks 296 gigavatt-tundi. Aasta tagasi oli ülejääk 183 gigavatt-tundi.

Lätis kasvas elektritoodang jaanuaris 15 protsenti. Toodang suurenes hüdroenergia toel, kuna tänavune jaanuar oli veerohkem kui sama kuu aasta tagasi. Elektritarbimine vähenes Lätis neli  protsenti 725 gigavatt-tunnilt 695 gigavatt-tunnile, viies Läti elektribilansi 45 gigavatt-tunni ulatuses ülejääki.

Leedus vähenes siseriiklik tootmine tervelt 21 protsenti, samal ajal kui tarbimine kasvas kaks protsenti. Toodang ja tarbimine moodustasid vastavalt 206 ja 980 gigavatt-tundi. 

Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas jaanuarikuude võrdluses viis protsenti, moodustades kokku 2086 gigavatt-tundi. Elektritarbimine seevastu langes 2519 gigavatt-tunnini ehk kolm protsenti. Baltikum tervikuna oli jaanuaris 434 gigavatt-tunni ulatuses puudujäägis, ent puudujääk vähenes aasta varasemaga võrreldes 28 protsenti.

Põhjamaades vähenes toodang 2016. aasta jaanuariga võrreldes kokku viis protsenti - Taanis 11 ning Norras ja Soomes seitse protsenti. Rootsi elektritoodang möödunud aastaga võrreldes ei muutunud. Elektritarbimine alanes Põhjamaades kokku seitse protsenti. Põhjamaade summaarne tootmise ja tarbimise bilanss oli 905 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.